Kommertslennukite arv Venemaal väheneb kaks korda 2026. aastaks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest teemast – Venemaa kommertslennukite arvu vähenemisest. Olles meie naaberriik, mõjutab see otseselt ka meie regiooni. Venemaa plaanib vähendada oma kommertslennukite arvu lausa kaks korda aastaks 2026. Mis võivad olla selle tagajärjed meie piirkonna lennundussektorile ja majandusele üldiselt? Kas see võib pakkuda uusi võimalusi või tekitada probleeme? Oleme siin selleks, et uurida ja analüüsida seda teemat ning mõista selle mõju meile kõigile.

Lääne sanktsioonid Vene lennuettevõtete vastu avaldavad ühe rohkem mõju: ohutusnõuete rikkumiste arv kasvab, lennukid viiakse remondiks Iraani ning osad lennukid lammutatakse teiste lennukite varuosadeks. Analüütikud ennustavad, et 2026. aastaks kahaneb Venemaal liine teenindavate kommertslennukite arv kaks korda.

Üheks markantsemaks näiteks Vene lennundussektori probleemidest on septembris Omski suundunud Ural Airlines’i lend 1383, mis pidi tegema hädamaandumise põllul tehnilise rikke tõttu. Lennuk seisab põllul siiamaale ning lennuettevõte maksab põllumaa omanikule renditasu. Kohaliku meedia sõnul võib lennukit oodata varuosadeks lammutamine.

Kokku leidis Venemaa kommertslennundussektoris eelmisel aastal aset 74 ohutusnõuete rikkumist, veel 2022. aastal toimus ainult 36 sellist juhtumit, selgub Saksamaa lennundusandmebaasi Jacdec andmetest.

Vene lennuettevõtete hädad on seotud lääneriikide sanktsioonidega, mis jõustusid 2022. aasta kevadel pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kirjutab The Wall Street Journal.

Sanktsioonide tõttu ei saa Venemaa enam läbi viia lennukite hooldustöid lääneriikides ning samuti ei saa lennukid uusi varuosi ja piloodid välismaist koolitust. Lisaks mõjutavad sanktsioonid ka ligipääsu moodsale lennundustarkvarale.

“Vene lennuettevõtetele kehtestatud sanktsioonid on olulisel määral pärssinud lennukite lennuvalmidust ning nende tehnilist seisukorda. Akumuleeruvad väljakutsed põhjustavad ohutusmuresid,” ütles konsulteerimisettevõtte Friendly Avia Support tegevjuht Oleksandr Laneckij.

Kreml reageeris sanktsioonidele keelustades välismaalt liisitud lennukite tagastamist omanikele ning lubades Vee ettevõtetel toota litsentsita Venemaal lennukite varuosi, teostada ise hooldustöid ning lammutada osad lennukitest varuosadeks. Hooldustööde seadusest tulenevaid tähtaegu on samuti edasi lükatud.

Lääne lennukitootjad nagu Boeing ja Airbus ei kiida sellist tegevust heaks.

Erinevate vahejuhtumite seas on näiteks lennukite mootorite põlengud keset lendu ja rehvide purustamine maandumise ajal. Ühel korral avanes õhkutõusmise järel lennuki pagasiruumi uks ning selle sisu kukkus taevast lennujaama lähedal olevale alale.

“Kui neil pole ligipääsu varuosadele, nad ei saa palju teha. Nad teevad, mida nad saavad, kuid [sanktsioonid] on avaldamas mõju,” ütles organisatsiooni Flight Safety Foundation ohutusstrateegia juht Henry Gourdji.

Eriline puudus on tekkinud lennukite piduritest ja maandumiseks kasutatavatest varuosadest. Vene ettevõtted on saatnud lennukid hooldustöödeks isegi Iraani sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks, ütlevad eksperdid. Lennusimulaatorite varuosade puudus takistab ka uute pilootide väljaõpet.

Sanktsioonide mõjul riskib Venemaa naasmist külma sõja aegsesse olukorda, kui seal polnud välismaiseid lennukeid ning lennuõnnetused olid sagedad.

Selle sajandi alguses hakkasid Vene lennuettevõtted aktiivselt ostma Boeingi ja Airbusi lennukeid. Tänu sellele kasvas Venemaal tegutsevate lennukite arv üheks suurimaks maailmas, kokku 1031 lennukini, mil on 19 või rohkem istekohta. Kaks kolmandikku neist lennukitest on ehitatud välismaal.

Enamik ülejäänud lennukeid on ehitatud kas nõukogude ajal või nõukogude tehnoloogia alusel. Isegi Vene valitsuse palju reklaamitud Suhhoi Superjet kasutab koostöös Prantsusmaaga toodetud mootoreid ning Prantsuse osapool lõpetas edasise koostöö Venemaaga sanktsioonide kehtestamise järel.

Isegi kui Venemaa sooviks üle minna kodumaal toodetud lennukitele, võtab see WSJ-ga suhelnud analüütiku Karl Steevesi sõnul vähemalt 2030. aastani aega.

Samal ajal ennustavad konsultatsiooniettevõtte Oliver Wyman analüütikud, et Venemaal tegutsevate kommertslennukite arv kahaneb kaks korda juba 2026. aastaks. See aga võib ohustada koguni Venemaa majandust, sest lennukeid kasutatakse aktiivselt reisija- ja kaubaveoks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaal kommertslennukite arvu oluline vähenemine aastaks 2026 näitab riigi lennundustööstuse keerulist olukorda. See on tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas majanduslikest raskustest, rahvusvaheliste sanktsioonide mõjust ning vananenud lennukipargist. Selline olukord võib mõjutada nii Venemaa lennundusettevõtteid kui ka rahvusvahelist lennundust tervikuna. Samuti võib see tuua kaasa mõju Balti riikidele, sealhulgas Eestile, kuna lennundus on tähtis osa globaalsest majandusest ning mõjutab kaubandust ja reisimist. Seetõttu on oluline jälgida Venemaa lennundustööstuse arengut ning olla valmis võimalikeks mõjudeks.