Kolonel Tikerpuu: sõda Ukrainas tõi mõistmise, et rahu ei pruugi kesta | Välismaa

Kolonel Tikerpuu was a seasoned Estonian soldier who witnessed firsthand the brutal realities of war in Ukraine. The conflict left a lasting impact on him, leading to a stark realization that peace is fragile and may not always endure. His experiences in the midst of chaos and destruction have shaped his perspective on the importance of diplomacy and conflict resolution. As he shares his story, Kolonel Tikerpuu serves as a voice of caution and wisdom, reminding us all of the preciousness of peace and the devastating consequences of war.

Küsimusele, milline on olnud Ukrainas käivate lahingute sõjaline mõju, hakkas kolonel Tikerpuu rääkima ajaloost laiemalt ning meenutas, et inimkond on kogu oma eksistentsi kestel pidevalt sõdinud. Praegune sõda tõi selle arusaama uuesti ka lääne inimeste teadvusse.

“Ma tahaksin alustada sealt, kus ta (sõda Ukrainas – toim.) kõige rohkem on mõjutanud: muutunud on meie kultuuriruumi inimeste arusaam sõjast – on hakatud mõistma, et sõda on olemas. Sest ma arvan, et meie viimased kümned rahuaastad Euroopas ja ka meie taasiseseisvumise aeg oli tekitanud sellise arusaama, et nüüd ongi nagu rahu rõõm ja teineteise mõistmine maailmas saabunud,” rääkis Tikerpuu.

“Nii et me oleme ära unustanud selle, et tegelikult on rahu pigem haruldane nähe, kui me vaatame inimkonna ajaloole tagasi ja et tegelikult on sõda olnud pidevalt meie ajaloo osa läbi aastatuhandete. Pigem leiad sealt mõningaid üksikuid hetki, kus ei ole olnud sõda, et siis uuesti puhkeda,” jätkas ta ning viitas aastakümneid Euroopas kestnud sõdadele.

“Meil oli Euroopas isegi Saja-aastane sõda, nii et tegelikult on sõda olnud normaalsus. See, et meil Euroopas ei ole vahepeal sõda olnud, on olnud õnnistus. Aga nüüd on ta siis jälle ka Euroopas tagasi ja inimesed on aru saanud, et me ei pääse sellest inimloomuse küljest, et see on paratamatu,” tõdes kolonel.

“See võib kõlada nüüd hirmutamisena aga kahjuks on see lihtsalt karm reaalsus, et küsimus ei ole selles, kas sõda tuleb, vaid küsimus on, millal ta jälle puhkeb. See on minu arust esimene suur õppetund kogu meie kultuuriruumile,” võttis ta selle teema kokku.

Praegusest sõja käigust veel vara järeldusi teha

Hinnates praegu käivat Vene-Ukraina sõda, ütles Tikerpuu, et oleks ettevaatlik lõplike õppetundide ja järeldustega. “Sõda alles kestab seal ja see, mis tundus, et on väga adekvaatne lahendus ja töötas aasta tagasi, ei pruugi täna enam töötada. Ja kui see sõda kestab veel aasta, kaks või rohkemgi, siis tänased õpitunnid ei pruugi üldse olla enam pädevad kolme või viie aasta pärast,” rääkis ta.

“Nii et iga konkreetset lahendust, mis on seal leitud mingi sõjalise või taktikalise probleemi lahendamiseks, ei peaks me kohe hakkama meeletu kiirusega endale sisse harjutama. Me peame loomulikult jälgima, mida tehakse, kuidas tehakse, et saada aru, kuhu see suund läheb. Ja siis me peame vaatama, kuidas meie konteksti sobib,” ütles brigaadiülem.

Lisaks tuleb silmas pidada ka Eesti ja Ukraina erinevat geograafiat ning seda, et Eesti on NATO liige ja meil on väga võimsad liitlased, keda Venemaa kardab, märkis Tikerpuu.

Vene sõjavägi on endiselt massiarmee

“Aga mida me Vene armeest oleme selle sõja käigus õppinud, on see, et tema taktika ja lahendused ei erine palju Teise maailmasõja ajal kasutatust. See oli mõnevõrra üllatav, sest olime ikkagi vaadanud ja näinud, et venelased üritavad õppida sellest, kuidas toimus konflikt Kosovos, kuidas ameeriklased sõdisid Iraagis, kuidas sõditi ka Afganistanis ja arendasid oma täppisrelvi ja juhtimissüsteeme. Aga kui me vaatame, kuidas see sõda Ukrainas on läinud, siis see ei ole kõrgtehnoloogiline ega manööversõda, see on ikkagi puhas kurnamissõda: massilise suurtükiväe tulega ja inimeludest üldse mitte hooliv,” kirjeldas kolonel.

Tema sõnul ei väärtusta Venemaa sõduri elu selliselt nagu seda läänes tehakse: “Venelaste kohta saime kinnitust, et pigem on see ikkagi massiarmee ja me peame olema valmis sõdima masside vastu.”

Seetõttu poleks Venemaa vastu abi väikesearvulisest sõjaväest, mis on treenitud erioperatsioonideks ja ainult täppisrelvade kasutamiseks, tõdes Tikerpuu: “No ei pea sa selliste väheste jõududega Venemaa vastu kaua vastu, sest täppisrelvad saavad mingil hetkel otsa ja seda massi sa täppisrelvaga hävitada ei jõua, selleks on vaja ikkagi rohkem relvi ja inimesi. Nii et see (sõda Ukrainas – toim.) natukese muudab seda lähenemist põhimõtetele, et kuidas peaks Venemaa vastu sõdima.”

Küsimusele, miks Venemaa endiselt massiarmeele toetub, leidis Tikerpuu, et selle taga on nii nende sügavam olemus kui ka moodsate relvade nappus.

“See on see, mida nad tegelikult oskavad ja ma ütleks, on vaikimisi nende armee geneetilises koodis. Neil on täppisrelvad täiesti olemas ja nad ka kasutavad neid, aga neid ei ole neil palju ja see on oluliselt kallim kui inimmass ja nii-öelda rumal moon, mida kokku ajada,” rääkis kolonel. “Seda enam, et kui praegu üritatakse sanktsioonidega tehnoloogia levikut [Venemaale] piirata, siis neil jääb järjest väiksemaks võimalus ka oma täppisrelvi toota. Nii et praegu tundub küll, et selles osas nad olulist kvalitatiivset hüpet ei ole teinud.”

Vene taktika tingib ka Eesti tegutsemise

Venemaa massiarmee taktika aga tingib selle, kuidas Eesti peab oma kaitseks valmistuma ning siin on Eesti Tikerpuu hinnangul õigesti käitunud: “See mudel, mida Eesti on arendanud läbi kogu oma taasiseseisvumise aja – ajateenistusel põhinev reservarmee – on kindlasti õige valik olnud, sest ilma reservideta ei saa praeguses sõjas ka Ukraina Venemaa vastu hakkama. On vaja inimesi, kes kannaks relva ja istuks seal liinil ja hävitaks seda pealetungivat massi. Nii et selles suhtes me oleme saanud kindlasti kinnitust, et see mudel, mida Eesti on hoidnud ja arendanud, on olnud õige.”

Lisaks on sõda Ukrainas toonud tähelepanu alla droonid, mis veel alles hiljuti olid laiemalt kättesaamatud, aga nüüd muutunud laiatarbevahendiks, tõdes brigaadiülem.

“Kui me siin mõned aastakümned ja konfliktid tagasi nägime, et see on mingi väga kallis ja ülimoodne süsteem, mida said endale lubada ainult rikkad riigid, siis nüüd on see täiesti plahvatuslikult levinud ja droonide kasutamine on massiline erinevatel tasanditel – nii strateegiliste objektide ründamisel kui ka tavalise sõduri hävitamiseks kaevikus. See on küll koht, kus me näeme, et see on tõenäoliselt jätkuv tendents ja sellega peame ka meie arvestama oma relvajõude arendades ja oma väljaõpet kohandades,” rääkis Tikerpuu.

Droonidega tegeleb ka Eesti

Küsimusele Eesti droonivõimekuse kohta ütles ta: “No ma ei nimetaks neid droonivägedeks, aga droonid on meil juba olemas ja me kasutame neid sama moodi erinevatel taktikalistel tasanditel – eelkõige saame neid kasutada sihtmärgi otsimiseks ja tule juhtimiseks. Selles osas on meil juba investeeringuid tehtud ja see relvatüüp on jõudnud tänaseks ka üksustesse ja väljaõppesse.”

Teiselt poolt õpitakse ka kaitseväes droonidega võitlemist, rääkis kolonel. “Me peame tegelema vaatlusega, et neid avastada õigeaegselt, et siis kas varjuda või hakata neid tõrjuma – on need siis kas elektroonilise sõjapidamise meetmed või lihtsalt käsitulirelvade tulega hävitamine. Nii et see on teine pool, mida me oleme täna juba oma väljaõppesse võtnud,” kinnitas ta.

Tikerpuu ütles ka, et väljaõppes simuleeritakse droonirünnakuid ning õpetatakse kaitseväelastele, kuidas neid vältida või tõrjuda.

Suurtükid ei kao

Kolonel Tikerpuu rõhutas ka seda, et suurtükid on sellises sõjapidamises endiselt väga kesksel kohal.

“See on kindlasti üks relvaliik, mis on olnud ja jääb relevantseks ka tuleviku lahinguväljal. Vene armee on seda [relvaliiki] kasutanud juba pikalt ja suurtükisüsteemide arv on ka nende tugevus. Selles suhtes peame ka meie arendama ja arendamegi oma suurtükiväge selliselt, et tabada vaenlast kaugemalt ehk siis tema üksused ei jõuakski meie üksusteni enne, kui nad ei oleks juba kandnud kahjusid meie suurtükiväe tule läbi. Samuti õpime kasutama suurtükke tema suurtükkide vastu, et hävitada ja rivist välja viia tema kaudtule võimekust. Eesmärk on lasta kaugemale ja täpsemini kui tema,” rääkis brigaadiülem.

Lääneriigid saavad Vene massiarmee vastu seistes loota sellele, et liitlaste arendatavad võimekused on kvaliteedilt oluliselt paremad: suudavad lasta kaugemale ja täpsemalt.

“Aga jah, see on kindlasti võimekus, mis jääb ja mida me praegu ka arendame Eesti diviisi raamistikus. Olgu need siis iseliikuvad suurtükid või Himarsid või tulevikus veel midagi kolmandat nende kõrvale. Nii et suurtükivägi oli, on ja jääb relevantseks,” kinnitas Tikerpuu.

Kindlustused on ka Eestis kasutusel

Kommenteerides Ukrainas tähelepanu pälvinud kaitseliine, mis mõlemad pooled on rindele rajanud ning väidetavalt takistasid Ukrainal suvel edukat vastupealetungi korraldamast, tõdes Tikerpuu, et ei näe selles midagi revolutsioonilist või uut.

“Ka meie praegused kaitseplaanid näevad ette kindlustamist ja seetõttu oleme me rahuajal teinud ka ettevalmistusi selleks – varunud neidsamu draakonihambaid (tanki- ja soomukitõkkeid – toim.) või betoontõkkeid. Meil on võimekus kaevata oma üksused maa sisse, kindlustada, et nad oleksid kaitstud ka vastase suurtükitule eest. Selles suhtes on see kõik ka juba täna olemas ja plaanides sees,” selgitas kolonel.

Uus on siiski see, et kaitsevägi tahab juba rahuajal rohkem ettevalmistusi ära teha: “Et kui me tänaseks oleme muretsenud ja ette vedanud igasuguseid vahendeid, et me saaksime need kiiremini kätte, siis järgmine samm ongi see, et me ka siis valmistame juba mõned kindlustatud positsioonid, ehk kaevamegi kaevikud ka rahuajal valmis ja mõne osaliselt ka betoneerime, et oleks inimestel kindlam seal olla. Ehk siis teha põhjalikumad ettevalmistused kui need, mis praegu eksisteerivad plaanides.”

Küsimusele, kas Eesti valmistub siis rohkem rindesõjaks või Vene dessanti tõrjuma, millest on varasematel aastatel rohkem räägitud, vastas Tikerpuu, et valmis peab olema kõigeks.

“Ega midagi ei saa välistada. Venelased üritasid Ukrainas samamoodi õhudessandiga Kiievi juures edu saavutada. Häda oli lihtsalt selles, et see oli kehvasti ette valmistatud ja räpakalt läbi viidud, nad peksti seal puruks,” rääkis kolonel. “Aga see väeliik on neil olemas ja kindlasti on nad valmis ka seda tulevikus kasutama. Aga see lihtsalt ei pruugi olla pika perspektiiviga üritus. Kui me oleme õigel ajal ka valmis ja teame, kuhu nad lähevad, oskame selleks ette valmistada – analüüsid on ju olemas – siis nende dessantidega me saame ka hakkama. Eks nad võivad ikka proovida ja kui ei õnnestu noh siis nad lähevadki tagasi juurte juurde.”

Ukraina ja Eesti kaitseväelastel on lubatud initsiatiivi näidata

Tikerpuu tõi eraldi välja veel ühe Eesti paremuse väljaõppes, mida praegune sõda Ukrainas on näidanud: “Kui vaadata, kuidas sõdivad venelased ja kuidas nende juhtimine on äärmiselt tsentraliseeritud ja madalamal tasemel ei ole ka palju teadlikkust, mida üldse tehakse ja kus seda nii-öelda rumalat massi lihtsalt surutakse edasi, siis Ukraina poolel on juba kasutusel need taktikalise juhtimise põhimõtted, mida ka meie ja üle NATO õpetatakse. Ehk siis ülesande-keskne juhtimine, manööversõja põhimõtted ja otsustusõiguse andmine allapoole, ehk et alluvad juhid julgevad ja oskavad võtta initsiatiivi.”

“See annab meile edu kõige madalamal tasemel, et me oleme kiiremad oma otsustusprotsessis, oskame kiiremini langetada õigeid otsuseid, mis tagavad paremad taktikalised lahendused ja see säästab inimelusid ja hävitab vastast. Nii et, et see suund on ka leidnud Ukrainas kinnitust ja annab ka meile enesekindlust jätkata samas suunas, et meie lahingupidamise põhimõtted on vastase omast paremad ja toovad meile lahinguväljal edu,” rääkis kolonel.

Muretseda siiski ei tasu

Küsimusele, kas tema antud hinnangud ei ole mitte liialt pessimistlikud sõja vältimatuse aspektist, ütles brigaadiülem, et tema siiski liialt ei muretseks ning Eesti on siiski paremini kaitstud kui eales varem.

“Me saame täna lihtsalt öelda, et sellepärast ei pea üle muretsema, muretsemine niikuinii ei aita mitte midagi. Me saame ennast ette valmistada ja selles suhtes meie riik teeb maksimaalselt hästi praegu. Tõsiselt saab võtta seda, mida on ka varem korduvalt öeldud, et Eesti riik ei ole mitte kunagi nii hästi kaitstud olnud kui ta täna on. Ja iga päevaga meie kaitstus paraneb, sest me arendame oma kaitseväge väga tempokalt ja olulistes suundades. Nii et võib uskuda meie kaitseväkke, võib uskuda meie riiki. Me suudame seista oma riigi eest ja me ei tee seda üksi, meil on ka liitlased,” rääkis Tikerpuu. “Ja läbi ajaloo me oleme näidanud seda, et isegi kui meile tungitakse kallale, siis me suudame seista oma iseseisvuse eest,” lisas ta.

“Nii et ei saa välistada, et sõda ei tule. Tõenäosus pigem ütleb, et see on aja küsimus. Küll aga on meil põhjust uskuda, et kui me jätkame oma ettevalmistusega praeguses suunas, on meil tugev edulootus.”

Kolonel Tikerpuu’s reflections on the war in Ukraine have brought to light the harsh reality that peace is not guaranteed to last forever. It is a stark reminder that the delicate balance of peace and conflict can be easily disrupted. The lessons learned from the Ukrainian conflict should serve as a wake-up call for Estonia and the international community to prioritize diplomacy and strive for peaceful resolutions to disputes. It is imperative that we work tirelessly to preserve and protect peace, for the sake of our own well-being and that of future generations.