Kolmandik eestlastest ei usu, et kliimamuutust põhjustab inimtegevus | Eesti

Estonia, a country nestled in the cradle of Northern Europe, where the echoes of ancient forests whisper tales of sustainability. Yet, amidst this serene backdrop, a stark reality emerges: more than a third of Estonians question whether human activity is the primary culprit behind climate change. This sentiment of uncertainty is a reflection of the nation’s complex relationship with the environment. As the Baltic Sea laps at the coast, and the winds howl through the pine forests, Estonia stands at a crossroads, poised to chart a new course towards a climate-conscious future, where the voices of its people will drive the change.

Kolmandik Eesti elanikest ei usu, et kliimamuutuste taga on inimtegevus, selgub Euroopa Investeerimispanga (EIB) korraldatud uuringust.

Kui pisut üle kahe kolmandiku (68 protsenti) küsitletud Eesti inimestest ütles, et kliimamuutuste peamised põhjused on seotud inimtegevusega, siis kolmandik vastanutest oli teistsugusel seisukohal – 24 protsenti leidis, et kliimamuutused on tingitud äärmuslikest loodusnähtustest, nagu vulkaanipursked ja kuumalained, ning kaheksa protsenti uskus, et kliimamuutusi põhjustab osooniauk. Inimtegevuse näidetena olid ankeedis välja toodud metsade hävitamine, põllumajandus, tööstus ja transport, selgub EIB avaldatud pressiteatest.

Küsimusele, mis üldse on kliimamuutus, valis Eesti vastanutest 74 protsenti variandi, et see on pikaajaline kliimamustrite muutus, kuid kaheksa protsenti usub siiski ka seda, et kliimamuutused on väljamõeldis. Ülejäänud arvasid, et kliimamuutus on ilma kiire muutumine lühikese aja jooksu, eriti suvel.

EIB küsitluses, milles uuriti inimeste teadlikkust kliimamuutustest 35 riigis, sealhulgas kõigis Euroopa Liidu riikides, hinnati inimeste üldist teadlikkust kolmes valdkonnas: kliimamuutuse mõiste ja põhjused, selle tagajärjed ja lahendused. Osalejad vastasid 12 küsimusele ja järjestati 0–10 punkti skaalal, kus 10 tähendab kõrgeimat teadmiste taset.

Küsitlusest selgus, et eestlased on EL-i 27 liikmesriigi seas oma teadmistelt 12. kohal ning veidi üle Euroopa Liidu keskmise (6,37/10). Punktitabelit juhib Soome (7,22/10), järgnevad Luksemburg (7,19/10) ja Rootsi (6,96/10). Eesti paiknes kliimamuutusi puudutavate teadmiste kontrollis kohe Hollandi järel ja Leedu ees.

EIB kokkuvõtte kohaselt on eestlased hästi kursis kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgedega, kuid vähem teavad lahendustest, mis aitaks kliimamuutustega võidelda.

Nii ei teadnud sarnaselt enamikus EL-i riikides saadud tulemustega ka suur osa vastanutest Eestis, et kliimamuutuste vastu aitab võidelda näiteks maanteedel piirkiiruse langetamine (85 protsenti ei teadnud) ja hoonete parem soojustamine (50 protsenti). Eestis küsitletutest ainult 15 protsenti nimetas kiiruse vähendamist kui ühte vahendit kliimamuutuste pidurdamiseks, mis on 11 protsendipunkti alla EL- keskmise.

Uuringu viis EIB tellimusel läbi ettevõte BVA X-Sight 27 EL-i riigis ning Ühendkuningriigis, USA-s, Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Indias, Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides. Vastajad täitsid ankeedi internetis. Kui enamuses riikides oli valimi suuruseks 1000 inimest, siis väiksemates riikides, sealhulgas ka Eestis, vastas küsitlusele suurusjärgus 500 inimest.

Here is a 50-100 word conclusion in Estonia about the topic:

“Eesti ühiskonna ülevaate järgi on kolmandik eestlastest teadlik, et kliimamuutused põhjustab inimtegevus. Siiski on see teadlikkus ja teadmine ühiskonnas laialt levinud. Kliimamuutuste põhjustajana peavad inimesed enamasti teist asja – atmosfääriline toitumine või looduslikku õnnetust. Kliimamuutuste mõju ja inimtegevuse roll on seeläbi üha olulisemaks muutumas, kuid ühiskonna teadlikkus ja teadmine sellest peab veelgi paremini arenema.”