Kõige enam tarbijavaidlusi tekib pärast mööbli ja ilutoodete ostu | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kas oled kunagi tundnud pettumust pärast mööbli või ilutoodete ostmist? Tundub, et sa pole üksi. Eestis on kõige enam tarbijavaidlusi just nende kahe tootekategooria järel. See tähendab, et tarbijad on teadlikud oma õigustest ja ei kõhkle võitluses oma õiglase kohtlemise eest. Kui soovid sellest rohkem teada saada või oled ise sattunud tarbijavaidluste keerisesse, siis oled õiges kohas. Oleme siin, et aidata ja informeerida sind tarbijakaitsega seotud küsimustes. Tutvustame sulle Eesti tarbijakaitse olukorda ja kuidas saad oma õigusi kaitsta. Tere tulemast Eesti tarbijakaitse maailma!

TTJA tarbijavaidluste komisjoni laekus mullu kaebusi nii neilt, kes olid Boltilt autot rentides unustanud veebiplatvormil sõiduki kasutamise lõpetada, kui ka neilt, kes lootsid pakettreisil hotellis kaunist vaadet nautida, kuid majutati keldrituppa. TTJA esindaja sõnul jõudis komisjoni enim vaidlusi seoses mööbliostu, tervise- ja ilutoodetega.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbijate vaidlusi ettevõtjatega ning kui komisjon on teinud otsuse tarbija kasuks, kuid ettevõte seda kuu aja jooksul ei täida, kantakse ta kauplejate musta nimekirja.

TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees ütles ERR-ile, et eelmisel aastal kasvas komisjoni pöördujate arv. Nimelt tuli neid mullu üle 4000, samas kui 2022. aastal 3527.

Kõige rohkem vaidlusi tekkis mööbliostul, millega seoses laekus umbes 300 kaebust. Ligi 110 kaebust tuli tervise- ja ilutoodetega seoses ja 85 kaebust sisustuskaupade ja elektroonilise side teenuste tõttu.

Enam kui 900 esitatud kaebuse puhul oli probleemiks lepingust taganemine ja umbes 500 korral kahju hüvitamine.

Tarbijavaidluste komisjoni otsused on avalikud ja sealt väib näha, et näiteks detsembris on komisjon andnud õiguse tarbijale, kes ostis TEZ Tourilt pakettreisi Türki majutusega standardtoas, kus kaupleja kodulehel olid tavalised voodid, kuid tegelikkuses anti neile tuba kahe tavalise voodi ja ühe välivoodiga ning probleeme oli ka sisustusega.

Ehkki reisifirma sõnul on kõnealune hotell hinnatud Türgis vastava ameti poolt nelja tärni vääriliseks ja reisimüüja kodulehel sisaldus info, et kolmanda inimese paigutamisel standardtuppa viiakse sinna lisavoodi, mis võib olla ka välivoodi, leidis komisjon, et tarbijal oli õigus nõuda kauplejalt reisitasu alandamist 250 euro võrra.

Komisjoni otsuste seast leiab veel teisigi reisiteenustega seotud kaebusi. Näiteks nõudsid reisitasu alandamist Coral Travel Estonialt pakettreisi ostnud reisijad, kellele lubati aiavaatega tubasid, kuid toad asusid keldrikorrusel. Komisjon andiski tarbijale õiguse, kuid nende nõutud 1500-eurose hinnaalanduse asemel pidas komisjon õiglaseks 359 euro suurust hinna vähendamist.

Samas on tarbija kahjuks tehtud otsus vaidluses Boltilt auto rentimise üle. Nimelt oli tarbija unustanud lõpetada veebiplatvormis sõiduki kasutamise ja seetõttu ei lõppenud tema kohustus renti maksta. Tarbija leidis, et kuna ta tegelikult enam sõidukit ei kasutanud, ei peaks ta ka maksma, kuid komisjoni hinnangul ei olnud avaldus põhjendatud – kui on sõlmitud sõiduki üürileping, on üürileandjal õigus saada tasu asja kasutamise eest.

“Kaebusi, kus sõidu lõppu ei suudeta fikseerida ja näiteks selle asemel lukustatakse, on mitmeid. Kauplejal oleks kohane kaaluda lahendust, kus mitmepäevase sõiduki kasutamise korral saab kasutaja näiteks iga uue päeva kell 9.00 teavituse, et tal on üüritud sõiduk ja ta ei ole sõiduki kasutamist süsteemis lõpetanud,” soovitas tarbijavaidluste komisjon.

Õiguse andis komisjon ka inimesele, kes kaebas keemilises puhastuses lambanahast kasuka rikkunud OÜ Caerus peale. Komisjoni hinnangul oli tarbija nõue põhjendatud ja tal on õigus 355 euro suurusele hüvitisele, sest kaupleja ei tõendanud, et ta oleks enne tellimuse vormistamist selgitanud, millised on eseme omadustest tulenevad riskid ja kas klient soovib sellest hoolimata puhastust tellida.

Ka rahuldas komisjon kaebuse, kus septembris ostetud ripptool võeti kasutusele alles järgmise aasta juunis, kuid siis selgus, et see oli defektne. Dlb Trading, kes oli tooli müünud, keeldus seda parandamast või asendamast, kuid komisjon leidis, et tarbijal on õigus tehingust taganeda, sest kaupleja ei ole tõendanud, et tegu polnud tootmisdefektiga.

Õiguse sai ka tarbija, kes sõlmis 2020. aasta oktoobris Levikom Eestiga lepingu, millega võttis kaupleja endale 24 kuuks kohustuse võimaldada kliendile internetiteenust ja anda tarbija kasutusse kaks seadet. 2022. aasta 1. juunil teatas Levikom kliendile, et loeb alates 5. juunist lepingu lõppenuks ja pärast seda saab teenuseosutajaks Rednet OÜ.

Eelmise aasta oktoobris sai tarbija Levikomilt teate, et tal on kogunenud seadmete rendi võlg summas 114,01 eurot. Tarbija polnud sellega nõus, sest tema sõnul kaotas kaupleja pärast lepingu ülesütlemist igasuguse huvi renditud seadmete vastu ega esitanud enam ka arveid ja tarbijal ei ole ka lepingu järgi mingit kohustust 10 meetri kõrgusele peaigaldatud seadmeid demonteerida. Ehkki Levikom polnud sellega nõus ja väitis, et tarbija ei saanud eeldada, et tal on õigus seadmeid tasuta kasutada, kuid komisjon andis õiguse tarbijale.

Veiko Kopamees märkis, et möödunud aasta tarbijavaidlusi on paljuski mõjutanud e-kaubanduse ja veebipoodidega seotud pöördumised.

“Seega enamik tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumistest on olnud seotud tarnimata kaupadega või seoses sel juhul saamata jäänud asja eest raha tagastamata jätmisega. Enam kui pooled pöördumistest olid eelnimetatud põhjustega seotud. Vähem on vaidlusi seoses erinevate kestvuslepingutega või teenuste kvaliteediga,” sõnas ta.

Kopamehe sõnul tehakse tarbijavaidluste puhul osapooltele ettepanek leida kokkulepe ja lahendada vaidlus ilma komisjoni poolse otsuseta ja niisuguseid juhtumeid, kus pooltel õnnestuski ilma komisjoni sekkumiseta leppida, oli umbes 760.

TTJA alles tegeleb komisjoni eelmise aasta menetluste kokkuvõtmisega ning seetõttu on nende praegused andmed alles esialgsed.  

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis tekib kõige rohkem tarbijavaidlusi pärast mööbli ja ilutoodete ostu. See näitab, et tarbijad peavad neid kahte valdkonda eriti oluliseks ja võtavad nende ostmisel ning kvaliteedi osas väga tõsiselt. Et vältida tulevasi vaidlusi, peaksid tarbijad hoolikalt uurima ning võrdlema erinevaid müüjaid ja tooteid ning küsima vajadusel rohkem infot. Samuti peaksid müüjad olema avatud ja ausad ning pakkuma tarbijatele piisavalt informatsiooni toote kohta. Lõppude lõpuks on oluline tagada tarbijate rahulolu ning usaldusväärsus.