Kogu Eesti merepõhja kaardistamiseks võib kuluda veel 15 aastat | Eesti

2461676h7bbft24

“Nestled between the North Sea and the Baltic Sea, Estonia’s expansive coastline is a treasure trove of untouched natural beauty and untold scientific secrets. Yet, despite its rich biodiversity and ecological significance, a staggering 70% of Estonia’s marine zone remains unmapped. The daunting task of charting this vast area is expected to take a further 15 years to complete, with experts racing against time to uncover the depths of the sea’s secrets. But what lies beneath the surface of these uncharted waters, and what environmental surprises await discovery?”

Eesti merepõhjast on transpordiamet kaardistanud umbes kolmveerandi ja tööd jätkub veel aastateks. Merepõhja uurivad neli mõõdistuslaeva ning tänavu on muu hulgas leitud juba seitse uut laevavrakki.

Kui Läänemere sügavaimaks kohaks on mõõdetud Rootsi rannikul 459 meetrit, siis Eesti merealal võib suurimaks sügavuseks olla umbes 230 meetrit. Umbes määratlust tuleb kasutada seetõttu, et juba aastaid kestnud merepõhja mõõdistustega pole selle kohani Saaremaast ja Hiiumaast läänes veel jõutud.

“Merekaardid tehakse ju nende samade andmete põhjal ja kui neid andmeid ei ole, siis ei saa ka ju kaart täpne olla. Nii et meri tuleb kõik üle mõõdistada,” ütles transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling.

Lisaks sügavuse mõõdistusele on mõõdistuslaevad leidnud ja ka täpselt üle mõõtnud umbes 700 laevavrakki ja ka poolteist miljonit kivi.

“Kive on meil ikka jubedalt. Me oleme oma andmebaasi umbes poolteist miljonit kandnud,” rääkis Väling, kelle sõnul peab andmebaasi pääsemiseks kivi olema umbes meetrine.

Aga ette on tulnud ka selliseid üllatusi, millele kohe on raske olnud seletust anda. Näiteks paari aasta eest Pärnu rannikust 600 meetri kauguselt leitud objekt.

Loe rohkem:  "AK. Nädal": kuidas mõjutab õppimisea tõstmine haridusasutusi? | Eesti

“See pidi olema 1970. aastatel ehitatud veekogumissüsteem mudaravila jaoks. Siin on betoonist kolakas ja siit edasi läheb selline renn mudaravilani välja kõik see 600 meetrit. Sellest ei teadnud keegi mitte midagi,” rääkis Väling.

Et aga kogu Eesti mereala ja merepõhi täpselt mõõdistatud saaks, selleks võib transpordiameti hüdrograafidel kuluda veel enam kui 15 aastat.

As Estonia’s coastal mapping efforts continue, it’s estimated that another 15 years may be needed to complete the task. This ambitious project aims to chart every inch of Estonia’s maritime territory, crucial for ensuring national security, sustainable development, and environmental protection. With approximately 1,242 kilometers of coastline, the challenge is significant. Nevertheless, progress has been made, and the mapping efforts will ultimately benefit Estonia’s maritime economy, navigation, and disaster preparedness.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga