Koalitsioon ei leidnud õpetajate palgatõusus üksmeelt ka esmaspäeval | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kohalikud uudised raporteerivad, et erinevad poliitilised jõud ei jõudnud kokkuleppele õpetajate palgatõusu osas. See oluline teema puudutab meie haridussüsteemi ja kogu ühiskonda. Eesti õpetajad mängivad võtmerolli meie laste tuleviku kujundamisel ning nende väärtusliku töö tunnustamine on oluline. Loodame, et see küsimus leiab peatselt lahenduse ja õpetajatele saab tagatud õiglane tasu nende pühendumuse eest.

Kolme valitsuserakonna juhid arutasid esmaspäeval koalitsiooninõukogus õpetajate palgatõusu küsimust, kuid kokkulepet ei leitud ei tänavuseks palgatõusuks ega pikaajaliseks palgakokkuleppeks. Haridusministri sõnul on valitsusel aega nädala lõpuni kokkuleppele jõuda.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) läks esmaspäeval valitsuspartneritelt heakskiitu saama muu hulgas pikaajaliseks kokkuleppeks õpetajatega, mis näeks ette, kuidas aastatel 2025–2027 õpetajate palka tõstetakse. “Et me 2027. aastaks jõuaksime 120 protsendini Eesti keskmisest. Sammudega, et 2025. aastal tõuseb keskmine 10 protsenti ja sealt edasi kuus protsenti aastas,” ütles Kallas.

Kallas ütles peale koalitsiooninõukogu ERR-ile, et kokkuleppeni ei jõutud, arutelud käisid kahes punktis: kuidas lahendada tänavust aastat puudutav palgatüli ning pikaajaline palgakokkulepe.

Haridustöötajate liit (EHL) soovis esialgu alampalga tõstmist 1950 euro peale, mis oleks tähendanud riigieelarvele lisakulu 46 miljonit eurot. Kompromissettepanek, mille EHL esitas, oli 1835 eurot, mis tähendaks lisakulu 10 miljonit. Kompromissettepanekus seisab ka nõue alustada kohe kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise järgmise kolme aasta osas.

“Nüüd on see kompromissettepanek esitatud, aga selle puhul on see teine pool, mis on pikaajalise haridusleppe sõlmimine, Ja me jäime selgelt koalitsioonis väga eriarvamusele selle koha pealt, et kas meil on võimalik minna kokkuleppele ühe või teise punkti osas. Et kas meil on võimalik kokku leppida 2024. aasta palgatülis või kas meil on võimalik kokku leppida selles, et me alustame kollektiivlepingu läbirääkimisi,” lausus Kallas.

Kallase sõnul tegi ta ettepaneku alustada läbirääkimisi 2025–2027 palga kohta, kuid selleks on tal valitsuselt vaja mandaati.

“Ma ei saa kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada ilma konkreetsete palgatoetuse numbriteta. Seal meil on eriarvamus. Ma leian, et see ei ole õige suund, tegelikult peaks õpetajatele ikkagi andma signaali, et ka järgnevatel aastatel on võimalik kokku leppida selles, milline on õpetajate palgatoetuse tõus riigi poolt ja kuidas me tulevikus arvestame õpetajate töökoormust ja milline on õpetajate reaalne palgamudel,” rääkis Kallas.

Läbirääkimised õpetajatega jätkuvad viimase hetkeni

Kallase sõnul jätkatakse sel nädalal läbirääkimisi EHL-iga ja lahendust otsitakse viimase hetkeni ehk pühapäevani. Esmaspäeval algab plaani järgi streik.

“Pühapäevani on tegelikult aega, nii et järjekindlalt jätkame (läbirääkimisi),” märkis Kallas.

“Streigi ajal jätkuvad läbirääkimised, sest streik sunnib ka seaduse mõttes kõiki uuesti läbirääkimiste laua taha. Meil on juba 22. jaanuariks, streigi esimeseks päevaks EHL-iga kohtumine kokku lepitud, nii et istume uuesti laua taha ja eks ma pean nendega täna ka pärast koalitsiooninõukogu uuesti maha istuma,” lisas haridusminister.

Kallase sõnul on tema eesmärk sõlmida ikkagi pikaajaline leping, mis tagaks töörahu pikemaks ajaks kui kümme kuud.

Kallas ja EHL-i juht Reemo Voltri kohtusid esmaspäeval ka riigikogu kultuurikomisjoni istungil. Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) lausus, et komisjon sai istungil kinnitust, et haridus- ja teadusminister ning EHL on motiveeritud leidma lahendust ja jõudma kokkuleppele. “Nägime istungil, et soov kokkuleppele jõuda on olemas,” ütles Pikhof. 

Voltri sõnul on võimalik streik veel ära jätta või katkestada, kui haridustöötajad saavad kindlustunde, et järgmisteks aastateks on kollektiivlepinguga palga alammäära tõusu plaan paigas ja seda ei saa ühepoolselt muuta. Ta märkis, et üksnes lubadustest ei piisa, ent seitse päeva on aega tööd teha ning palgatõusuks vajaliku lisaraha leidmine ja kokkuleppele jõudmine ei tohiks olla ületamatu.

Voltri kinnitas, et enamik õpetajaid leiab, et oluline on esmalt saavutada alampalga tõus ja seejärel tegeleda karjäärimudeliga. Ta avaldas veendumust, et ka karjäärimudeli osas jõutakse mõistlikule kokkuleppele.

Koalitsiooni ebaõnnestumine leida üksmeel õpetajate palgatõusu küsimuses esmaspäeval on pettumus kogu haridusvaldkonnale. Õpetajad mängivad olulist rolli meie ühiskonna tuleviku kujundamisel ja nende töö väärtustamine on äärmiselt oluline. Riigi ja poliitiliste jõudude ülesanne on leida lahendus, mis tagaks õpetajatele õiglase ja motiveeriva palga. Alaline lahendus õpetajate palgaküsimuses on hädavajalik, et tagada kvaliteetne haridus meie lastele ja noortele ning säilitada õpetajate motivatsioon ja professionaalsus.