Kirjanen viib 700 miljoni euro suuruse keemiatehase investeeringu Lätti | Majandus

Estonia is well-known for its innovative business landscape, yet recent news of a 700 million euro investment in a chemical plant in Latvia has raised eyebrows and sparked discussions. Kirjanen, a major player in the industry, has chosen to channel such a massive investment outside of Estonia, leaving many wondering about the implications for the country’s economy. This bold move has certainly captured the attention of business leaders and analysts, prompting questions about Estonia’s competitiveness in attracting such sizable investments. Only time will tell how this decision will impact Estonia’s economic future.

Eesti firma Fibenol investeerib 700 miljonit eurot Lätisse biorafineerimistehase rajamisse, ehkki veel 2022. aastal ei välistanud ettevõtte üks omanikke Raul Kirjanen, et tehas ehitatakse Eestisse.

Fibenol sõlmis reedel koostöömemorandumi Läti majandus-, rahandus-, põllumajandus-, energeetika- ja kliimaministrite ning Läti investeerimis- ja arenguagentuuri (LIAA) vahel, et rajada biorafineerimistehas, milleks tehtav koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.

Ettevõtte teatel eelnes koostööleppele pikk eeltöö kohalike omavalitsustega, asukohtade kaardistamine ja esmased uuringud.

2002. aasta novembris rääkis Kirjanen ERR-ile, et nad on tehasele asukohta otsides suhelnud ka Eesti riigiasutuste ja omavalitsustega ning esmased kohtumised on olnud igati konstruktiivsed. Ka majandusministeerium rõhutas toona, et Fibenoli tööstuslik tootmine ja sellega kaasnev investeering on Eestisse väga oodatud. Värskelt sõlmitud lepe tähendab aga, et investeering siiski Eestisse ei tule.

Fibenoli kinnitusel on memorandum suur samm tööstusliku tehase kavandamise protsessis.

“Soovime väärtust luua läbi kohaliku puidupõhise biomassi maksimaalse väärindamise. Lätis on tööstusinvesteeringu tegemiseks olemas pikaajaline selge ja stabiilne metsanduspoliitika  ja roheinvesteeringuid toetav poliitiline nägemus. Fibenol ei ole ühe tehase projekt. Täna teeme alles esimesi samme, aga usume, et tulevikus on kogu Baltikumil potentsiaali vedada eest biomajanduse arengut, ” ütles Kirjanen.

Läti majandusminister Viktors Valainis ütles, et Läti majanduse arengu üks peamisi prioriteete on teaduspõhine biomajandus.

“Planeeritav tehas on näide sellest, et suudame meelitada suuremahulisi projekte Lätti, kasutades selleks kohalikke ressursse ja teadmisi. Fibenoli tehas aitab ka sellele kaasa, et Lätis väärindataks madala kvaliteediga puitu, vähendades väärindamata puitmaterjali eksporti ja luues puidusektorile kõrgemat lisandväärtust,” sõnas Valainis.

LIAA tegevusdirektor Iveta Strupkāja ütles, et Läti tegevused biotehnoloogia arendamisel on üsna tugevad, seda eriti puidutöötlemise valdkonnas ning et puidutööstus jääb Läti ekspordi kõige olulisemaks segmendiks, mis ühtlasi tagab uute investeeringute tuleku piirkonda.

“On väga tervitatav, et Fibenol kaalub oma tööstusliku tehase rajamist Lätti, hinnates kohalikku ärikeskkonda ja koostöövõimalusi Läti riigiga. Lisaks näitab see, et sektor on valmis investeerima teadus- ja arendustegevusse eesmärgiga arendada uusi globaalselt konkurentsivõimelisi tooteid,” ütles Strupkāja.

Fibenol alustas Imavere  katsetehase projekti 2018. aastal, selle rajamiseks saadi toetust Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist. Rajatud katsetehase koguinvesteering on praeguseks ulatunud ligi 70 miljoni euroni, mida Euroopa Liit on teadus- ja arendusprojektide kaudu toetanud ligi 20 miljoni euroga. Ka tööstusliku tehase rajamiseks Lätti on plaanis peale erakapitali ja pangapoolse finantseeringu esitada taotlus Euroopa Liidu innovatsioonifondi.

Fibenoli tehnoloogia võimaldab puidupõhise biomassi fraktsioneerida 90 protsendi ulatuses väärtuslikeks biomaterjalideks. See võimaldab omakorda üleminekut fossiilkeemialt keemia- ja materjalitööstuses biopõhistele materjalidele.

Kokkuvõttes näitab Kirjane suuremahuline investeering Lätti, et riik on atraktiivne sihtkoht keemiatehasele ning sellele järgnevad mitmed majanduslikud ja tööhõive kasud. Kuigi see on kahtlemata positiivne uudis Läti majandusele, võib see kahjustada Eesti konkurentsivõimet ja tööstuse tulevikku. Seega on oluline, et Eesti valitsus ja ettevõtted jätkaksid pingutusi atraktiivse ettevõtluskeskkonna säilitamiseks ja uute investeeringute meelitamiseks.