Kiirete ilmamuutuste korral jäävad omavalitsused teehooldusega hätta | Eesti

Eestis on kiired ilmamuutused igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sellistel hetkedel jäävad omavalitsused tihti teehooldusega hätta, mis võib põhjustada ohtlikke olukordi liikluses. Olgu tegu lume, jää või äärmuslike ilmastikutingimustega, on oluline, et teed oleksid ohutud ja läbitavad. Kuid kuidas tagada, et omavalitsused suudaksid kiirete ilmamuutustega toime tulla? Sellele küsimusele püüamegi vastust leida ja uurida, milliseid võimalusi on olemas, et tagada teehoolduse tõhus toimimine Eesti kiirete ilmamuutuste korral.

Kiiresti muutuvate ilmastikuolude korral on kohalike omavalitsuste teede olukord riigimaanteedest kehvem, sest need on sageli kurvilisemad ja künklikumad. Eriti mõjutab see libedusetõrjet. Tulevikus võiks kehvadest teeoludest tingitud õnnetusi aidata vältida parem teavitussüsteem.

Kolmepäevased väga libedad olud Ida-Virumaal Alutaguse vallas kujunesid keerukamatel teelõikudel.

“Libedusetõrje kipub sealt ära voolama veega. Väga raske on tabada õiget hetke, et libedusetõrje teele saada ja nii see tee libedaks muutub,” ütles Alutaguse valla järelevalvespetsialist Kalle Kuusik.

Valla hooldustööd algavad kõigepealt koolide ja lasteaedade ümbruses ja põhiteedel. Kuusiku sõnul otseselt kokku ei hoita, kuid loomulikult jälgitakse eelarvet.

“Lükkamine peab toimuma täna nutikamalt, et me oleksime õigel ajal õiges kohas, aga nagu kolmapäevalgi, ilmaolud muutuvad nii kiiresti, et tihti nutikus jääb natukene maha ilmast,” nentis ta.

Transpordiameti teehoiuteenistuse direktori Janno Sammuli sõnul on kohalike omavalitsuste teed kurvemas seisus kui riigimaanteed, sest neid on palju ja nendeni jõudmine raskem. Ettevõtted, mille bussid sõidavad palju kõrvalmaanteedel ja alustavad marsruudiga tihti enne hooldustehnika saabumist, võiksid talvel kaaluda naastrehvide paigaldamist.

“See on iga vedaja südametunnistuse asi, et naastrehvid on tegelikult veoautodele ja bussidele lubatud. Küsimus on nende hinnas, kättesaadavuses, millises konkurentsiseisus on hange saadud vedamiseks,” lausus transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul.

Kehvade teeolude korral võiks tulevikus aga abiks olla parem teavitussüsteem.

“Oleme ka politseiga mõtteid vahetanud, et kasutada näiteks eriti ekstreemsete olude korral selliseid teavitusi nagu katastroofi või õnnetuse puhul, EE-alarmi. Loodame, et autotööstus ka jõuab järele, tehnika- ja nutiajastul võiks autod üksteisele juba infot anda, et tee on libe, võta kiirust maha,” ütles Sammul.

Seni soovitab Sammul aga liiklejatel jälgida tarktee.ee portaali.

Kokkuvõttes võib öelda, et kiired ilmamuutused võivad põhjustada omavalitsustele suurt peavalu teehoolduse korraldamisel. Lume- või jäätekkega teed muutuvad ohtlikuks liiklejatele ning omavalitsustel võib olla raske nende olukorda kiiresti parandada. Seetõttu on oluline, et omavalitsused oleksid valmis sellisteks olukordadeks ja suudaksid pakkuda kiiret ja tõhusat teehooldust. Samuti vajab selliste olukordade lahendamine tõhusat koostööd erinevate ametkondade vahel, et tagada liiklusohutus ja liikluse sujuvus ka ekstreemsete ilmastikuolude korral.