Intel, üks maailma juhtivaid kiibitootjaid, on saanud suurejoonelise toetuse USA valitsuselt – pea 20 miljardit dollarit. See uudis on pannud kogu tehnoloogiamaailma kõrvu kikki tõstma, kuna Intelil on selles sektoris juba niigi oluline roll. Toetus aitab ettevõttel laiendada oma tehnoloogilisi võimeid ja jätkata uuendustegevust. Samuti tugevdab see USA positsiooni globaalsel turul ning võib mõjutada ka teisi riike ja ettevõtteid. See samm toob kaasa olulisi muutusi nii tehnoloogia kui ka poliitika valdkonnas.
Kiibitootja Intel saab 8,5 miljardit dollarit otsetoetusi USA valitsuselt kõrgtehnoloogiliste kiipide tootmiseks, lisaks eraldab USA presidendi Joe Bideni administratsioon ettevõttele 11 miljardit dollarit laene.
Biden avalikustab abipaketti ametlikult kolmapäeval Arizona osariigis, kus Intel kavatseb rajada oma uued tehased. Lisaks kerkivad Inteli kiibitehased Ohio, New Mexico ja Oregoni osariigis, kirjutab Financial Times.
USA valitsus püüab toetada kodumaiste kiibitootjate arengut ajal, kui USA sõltub uuema põlvkonna kiipide välismaistest tarnetest. Bideni majandusagenda hõlmab kodumaise tööstuse arendamist nii roheenergia kui pooljuhiste ja terasetootmise valdkonnas.
“[USA toetub] liiga vähesele tehaste arvule Aasias kõikide meie kõige keerulisemate kiipide tarnetes,” ütles USA kaubandusminister Gina Raimondo, nimetades olukorda väljakannatamatuks.
Raimondo lisas, et Inteli järel saavad 2022. aastal vastu võetud kiibiseaduse alusel riigiabi ka Taiwani kiibitootja TSMC ja Lõuna-Korea elektroonikahiid Samsung, mis samuti kavatsevad laiendada tootmist USA-s.
2022. aastal vastu võetud USA kiibi- ja teadusseaduse alusel eraldatakse ettevõtetele kokku 52 miljardit dollarit subsiidiume kiipide ja pooljuhiste tootmise USA-sse toomiseks.
Raimondo sõnul aitab Intelile eraldatud toetus tagada, et vähemalt 20 protsenti maailma kõrgtehnoloogilistest kiipidest toodetakse USA-s.
Intel on juba lubanud investeerida 100 miljardit dollarit kiipide tootmiseks järgmise viie aasta jooksul. Ettevõtte juhid loodavad saada kasu ka USA rahandusministeeriumi maksusoodustustest, mis lubaksid ettevõttel vähendada maksukoormust 25 protsendi võrra investeeringu suurusest.
Raha laekub ettevõtte kontole osadena ning iga uue ülekanne tegemine on seotud konkreetsete eesmärkide täitmisega, ütlesid Valge Maja kõrged ametnikud, kelle sõnul peaks rahastus aitama luua 30 000 uut töökohta kiibitööstuses. Intel hakkab saama riiklikku toetust juba sel aastal pärast lepingu ametlikku vormistamist.
Investeeringust kasu saav Arizona osariik on kaalukeeleks novembris toimuvatel USA presidendivalimistel. Biden loodab parandada oma kehva reitingut majanduse valdkonnas.
Teisipäeval Nevadas toimunud valimisüritusel rõhutas USA president oma majanduslikke saavutusi, toonitades, et tema ametis oleku jooksul loodi miljoneid töökohti. Biden lisas, et tema pearivaal vabariiklane Donald Trump langetas oma presidentuuri ajal makse rikastele ning Trump soovib “pöörata tagasi kõik meie tehtu”.
Kõike kokku võttes võib öelda, et Kiibitootja Inteli saamine pea 20 miljardi dollarilise toetuse osaliseks USA valitsuselt on suurepärane uudis mitte ainult ettevõtte enda jaoks, vaid ka kogu tehnoloogiasektori jaoks üle maailma. See aitab kindlasti kaasa innovatsioonile ja uutele arengutele valdkonnas ning tugevdab USA positsiooni tehnoloogiaturul. Samuti võib see avada uusi võimalusi koostööks teiste riikide ja ettevõtetega, kaasa arvatud Eestis. Igatahes on see suur samm edasi digimaailmas ja näitab, kui oluline on valitsuse ja ettevõtete vaheline koostöö tehnoloogia arengus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus