Kevadel tohib jälle põllu kohalt hanesid lasta | Eesti

2089322hecebt24

Tere tulemast Eestisse, kus kevad toob endaga kaasa mitmeid põnevaid traditsioone ja sündmusi. Üks neist on kindlasti võimalus jahti pidada hanedele, mis on kevade saabumise sümboliks. See traditsioon on olnud osa Eesti kultuurist aastasadu ning pakub kohalikele ja külastajatele võimalust kogeda vanaaja kombetalitusi ning nautida looduse ilu. Olgu teie eesmärgiks siis jahti pidada või lihtsalt seda imelist traditsiooni jälgida, siis kindlasti ei jäta see teid ükskõikseks. Tutvuge kohalike seadustega ning nautige kevade saabumist Eesti maal.

Vakra märkis, et võrreldes kümne aasta taguse kevadega maandub meie põldudele 30 protsenti rohkem hanelisi. Põllumeeste hinnangul maksab valgepõsk-laglede ja suur-laukhanede kevadine toitmine umbes kümme miljonit eurot.

“Need kaks konkreetset põhjust toovad meid selle juurde, et vaadata üle heidutusmeetmed,” ütles Vakra ERR-ile. “Et kui me oleme olnud looduskaitses edukad, kas meil on põhjust ka paar sammu tagasi teha ja üle vaadata, kus on see punane joon, kus on mõistlik see heidutus viia karmimale tasemele.”

Karmim tase tähendab selles kontekstis haavleid.

Viimati lubati kevadist hanejahti 2021. aastal. Toona viis ornitoloogiaühing asja kohtusse murega, et heidutusjahi käigus võivad viga saada ka haruldasema linnud. Kuniks otsuse langemiseni võttis kohus hanelised esialgse õiguskaitse alla ning lõpliku lahendit ei sündinudki – vaidlus rauges pärast seda, kui jahiks määratud aeg läbi sai.

Sellele järgnes paar kevadet, kui haneliste maiustamist segasid vaid nii-nimetatud mittesurmavad meetmed. Põllumehed proovisid paugutite ja hernehirmutistega ning kurtsid pidevalt, et nendest ei ole piisavalt abi. Kõige paremini aitas see, kui keegi füüsiliselt hanesid taga ajas, kuid see nõuab ohtralt kütust kui töötunde.

Kolmandik hüvitamise rahast kulus hüvitise haldamisele

Uuesti tõstsid põllumehed heidutusjahi teema läinud sügisel, kui selgus, et riigil pole enam hanekahjude hüvitamiseks raha.

Rainer Vakra sõnul polnud põllumeestele 3200 eurose hüvitise maksmine efektiivne. Pealegi kattis see vaid väikse osa põllumeeste kahjudest.

“Keskkonnaametis töötas kümmekond ametnikku üle riigi, kes pidevalt neid kahjust käisid hindamas. Maakeeli öeldes lugesid nad kokku hanede väljaheiteid,” rääkis Vakra. “Selleks, et Eesti riik saaks maksta välja 200 000 eurot hanekahjusid, kulus keskkonnaametil 80 000 eurot.”

Heidutusjahi lubamiseks plaanib kliimaministeerium peagi jahieeskirja muuta.

Ministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko ütles, et mittesurmava heidutusega harjuvad linnud ära.

“Heidutusjahi uuringud, mis läbi on viidud, on sedastanud, et letaalne heidutus, kui selline, on ka tõhus heidutusviis. Ja eriti tõhus on ta koos mitteletaalsete heidutusviisidega,” märkis Rakko.

Loe rohkem:  Viimsis tunnustati parimaid vabatahtlikke riigikaitsjaid | Eesti

Keskkonnaameti tellitud uuring hanejahi efektiivsust ei kinnita

Eestis uuriti hanede heidutusjahi mõjusid 2019-2020. aastatel. Keskkonnaameti tellitud uuringu kokkuvõttes märgitakse, et heidutusjahil ei tuvastatud hanede arvule ega kartlikkusele olulist mõju.

“Põllul, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega, kui põldudel, kus oli toimunud tavaheidutus,” seisab uuringus. Samas näitas uuring siiski, et surmav heidutus on mittesurmavast mõnevõrra tõhusam. Kui palju täpselt, uuringust ei selgunud.

Samale uuringule toetusid 2021. aasta otsuses ka mõlemad kohtuastmed. Jahipidamisele sai aga saatuslikuks ornitoloogide tähelepanek, et jahimehed võivad kogemata lasta haruldasi liike nagu väike-laukhani ja taiga-rabahani, keda on sugulastest raske eristada.

“Ehkki eriti ohustatud haneliste surmamise tõenäosus heidutusjahi käigus on võrdlemisi väike, on samas ka küsitav letaalse heidutuse suurem efektiivsus võrreldes mitteletaalsete heidutusvahenditega. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada põllupidajate huvi viljakahjude vähendamiseks lisaks muudele meetmetele heidutusjahiga,” märkis kohus.

Aimar Rakko sõnul loodeti, et 2021. aastast alates õnnestub heidutusjahi mõjude kohta põhjalikumaid andmeid koguda. Paariaastane uuring ei anna tema hinnangul piisavalt täpseid tulemusi. “Pikemal perioodil seda vaatlust tehes on võimalik näha neid trende ja muutusi paremini,” sõnas Rakko.

Vakra: põllumehed kinnitavad, et hanede laskmine aitab

Toonane viga saab kliimaministeeriumi hinnangul parandatud nüüd, kui põllumehed taas heidutusjahiks loa saavad. “Vaatame seda paari-kolme aasta pärast, et kui suur huvi siis veel alles on. Ja eks see peaks ka peegeldama seda mõju ennast,” selgitas Rakko. “Kui see huvi on samal tasemel, kui praegu, siis ta aitab ja kui ta on langenud, siis järelikult ei pruukinud see meede nii hästi aidata.”

Rainer Vakra kinnitusel on ka tema nelja aasta tagust uuringut lugenud. “Aga kindlasti on sellel ühiskondlik konsensuslik otsuse mõõde, et kuidas me edasi läheme,” sõnas Vakra. “Samad arutelud olid ka Lätis kus on otsustatud hanede heidutusjahti kevadel lubada.”

Vakra rõhutas, et põllu- ja jahimeeste kinnitusel on hanede laskmisest abi. “Ehk nii palju, kui on inimesi, on uskumisi,” tõdes keskkonnaameti peadirektor. “Ja kui vaadata ka maailma erinevaid uuringuid, siis jätkuvalt sellist heidutusjahti rakendatakse.”

Ehkki jahieeskirja muutmine on kliimaministeeriumi töö, paneb heidutusjahi täpsemad tingimused paika keskkonnaamet. 2021. aasta reeglite järgi võinuks kokku tappa tuhat hanelist – 650 suur-laukhane ja 350 valgepõsk-lagle. Küttida tohtis ainult keskkonnaametiga kooskõlastatud põllumaadel viies Eesti maakonnas. Ööpäeva jooksul tohtis ühelt põllumassiivil lasta kuni neli lindu.

Loe rohkem:  "Esimene stuudio": poliitikud vaidlesid õpetajate palgatõusu ja majanduse üle | Eesti

Aimar Rakko ütles, et tõenäoliselt tulevad ka tänavused reeglid sarnased. Vakra sõnul tötöab reeglid välja spetsiaalne töörühm ning asja arutatakse nii põllu- kui jahimeestega.

Euroopa-ülest lahendust ei paista

Nii Vakra kui Rakko tõdevad, et hanelised valmistavad Euroopa põllumeestele üha suuremat peavalu. Vakra viitas prognoosile, mille järgi kasvab Läänemere alalt läbilendavate valgepõsk-laglede hulk järgmise paarikümne aasta jooksul kuus kuni kümme korda.

“Tegelikult on väga suur ja konkreetne küsimus, et kui me teeme mingeid looduskaitselisi otsuseid ja tuleb välja ,et need tõepoolest töötavad, nagu näiteks valgepõsk-lagle puhul, siis kuidas Euroopa suudab kokku leppida, et nüüd on see eesmärk täidetud ja me peaksime loobuma nendest meetmetest,” rääkis Vakra ning märkis, et sarnane lugu on kormoranidega, keda endiselt mitmetel Eesti laidudel kaitstakse.

Ka Aimar Rakko ütles, et üha rohkemate hanelistega tegelemiseks Euroopal lahendust ei ole, kuid rändlindude puhul ühe riigi tegutsemisest ei aita.

See ei tähenda, et erinevad riigid proovinud poleks. Näiteks Hollandis kogutakse haned tarade abil kokku ja tapetakse neid süsihappegaasiga. Ehkki looduskaitsjate hinnangul pole see hea, rõhutavad kohalikud võimud, et sellisel moel on linde kõige humaansem tappa.

Rainer Vakra ütles, et Eesti jääb siiski hanelisi heidutama ja nende arvukuse piiramisega me ei tegele. Ta rõhutas, et Eestis tapatalguid ei korraldata ning ka õigusruum lubab kevadist heidutusjahti vaid erandkorras.

Vakra lisas, et Läänemere asurkonnas on 1,2 kuni 1,4 miljonit valgepõsk-lagle.

“Ja kui me räägime selle linnu arvukuse allatoomisest, siis me räägime sadadest tuhandetest lindudest, keda tuleks hukata ja selleks pole kindlasti valmis ei Eesti jahimehed, põllumehed ega ühiskond,” ütles Vakra.

Kokkuvõtteks võime öelda, et Eestis on taas lubatud jahti pidada põllul pesitsevatele hanedele kevadel. See on oluline samm ohjamaks hanede populatsiooni kasvu ning kaitstes põllukultuure nende kahjustuste eest. Samas tuleb meeles pidada, et jahti tuleb pidada vastutustundlikult, järgides kõiki kehtestatud reegleid ja piiranguid. Hanede jaht on osa looduslikust tasakaalust ning oluline osa meie kultuuripärandist, aga see peab toimuma jätkusuutlikult ja ressursse säästvalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga