Keskerakondlasi kõikidesse parlamendikomisjonidesse enam ei jätku | Eesti

Tere tulemast! Täna peame arutama olulist teemat, mis puudutab meie riigi poliitilist maastikku. Keskerakonna esindatus kõikides parlamendikomisjonides on vähenemas ning see annab põhjust muretsemiseks. See võib mõjutada oluliselt meie riigi tulevikku ja otsuste langetamist. Keskerakond on olnud oluline jõud Eesti poliitikas ning nende vähenemine võib tuua kaasa suuri muutusi. On oluline, et me kõik osaleksime selles arutelus ning mõtleksime, kuidas see võib mõjutada meid ja meie tulevasi põlvkondi. Loodame saada teie arvamust ja mõtteid selle olulise teema kohta. Aitäh!

Keskerakonna fraktsiooni liikmeid ei jätku enam kõikidesse alatistesse parlamendikomisjonidesse ning prioriteetseteks peab erakond rahandus-, sotsiaal- ja majanduskomisjoni. Esimehe valib fraktsioon neljapäeval.

Keskerakonna fraktsioonist lahkunud liikmed istusid esmaspäeval riigikogu saalis uutel kohtadel, endise fraktsiooni selja taga. Neljapäeval valib seitsmeliikmeline fraktsioon esimehe ja aseesimehe, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et temal ei ole ambitsiooni saada fraktsiooni esimeheks.

Riigikogus on 10 alatist komisjoni ja see tähendab, et ka igasse komisjoni Keskerakonna fraktsiooni liikmeid ei jätku.

“Kindlasti meil on vaja inimest rahanduskomisjonis, majanduskomisjonis, sotsiaalkomisjonis ja siis vastavalt töökorrale on meil esindaja ka Euroopa Liidu komisjonis. sellest me lihtsalt ei pääse. Ja siis paratamatult mõned komisjonid jäävad ilma liikmeteta. Aga see ei tähenda, et me ei tegele eelnõudega, mis on seal komisjonis päevakorras,” rääkis Korobeinik.

Korobeiniku sõnul võib fraktsioonist lahkuda veel Jüri Ratas, kuid rohkem lahkujaid pole.

Ratas on võtnud mõtlemisaja, et kohtuda erakonnakaaslastega. Esmaspäeval ütles ta, et soovib kandideerida Euroopa Parlamenti, kuid mitte Yana Toomiga samas nimekirjas.

“Ma ei näe, et ma Yana Toomiga ühes nimekirjas kandideerin. See tähendab mida? See tähendab, kas kandideerida üksikkandidaadina või kuskil mujal erakonnas. Eks lähinädalad selle vastuse peavadki andma,” rääkis Ratas.

“Jah, ma soovin kandideerida. Ma arvan, et minu kogemus Euroopa Parlamendis kulub ära,” lisas ta.

Viis aastat tagasi Keskerakonnast Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda läinud Raimond Kaljulaid ütles, et seitsmeliikmelise fraktsiooniga on riigikogus keeruline ning tuleb teha valikuid, milliste teemadega tegeleda.

“Lihtsalt ei ole seda inimressurssi, et tegeleda. Siin majas on 10 lähedal selline piir, kust alates… Kui fraktsiooni suurus on alla selle, siis on päris keeruline töös osaleda,” lausus Kaljulaid.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo ütles, et Keskerakonnast lahkumine nõrgestab riigikogu opositsiooni. Keskerakonnal on aga vaja mõelda oma tulevikule.

“Kui me vaatame kasvõi täna alles jäänud fraktsiooni liikmeid, siis ta on ikka väga Tallinna-keskne. Kindlasti on Keskerakonnal suur tõestamine, et nad suudaksid olla üle-Eestiline suur partei. See vajab lähiajal järgi mõtlemist,” kommenteeris Keldo.

Selge, et Keskerakonna vähenemine parlamendikomisjonides mõjutab oluliselt Eesti poliitikat. See võib tuua kaasa tõsiseid muutusi senistes otsustusprotsessides ning mõjutada oluliselt käimasolevate seadusandlike algatuste saatust. On oluline, et teised erakonnad suudaksid leida kompromisse ja tugevdada koostööd, et tagada sujuv ja tõhus parlamentaarne tegevus. See areng avab ka uusi võimalusi teistele erakondadele, kes saavad enda ideid paremini esile tuua ja panustada Eesti poliitilisse maastikku.