Kersna: majade asemel tuleb investeerida õpetajatesse | Eesti

2083349h84c6t24

Tervist! Tere tulemast Eestisse, kus haridus on alati olnud üks meie rahva prioriteetidest. Hiljuti on aga tekkinud arutelu selle üle, kuhu suunata riigi investeeringuid – kas koolimajadesse või hoopis õpetajatesse. Arvamusliider Kersna väidab, et õpetajatesse investeerimine on olulisem kui uute koolimajade ehitamine. See teema on saanud palju tähelepanu ja arutelu meie ühiskonnas ning on hetkel üks olulisemaid teemasid haridusvaldkonnas. Tulge ja tutvuge meie aruteludega!

Endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) leiab, et Eestis läheb üldharidusele mõeldud rahast liiga vähe õpetajate palkadesse ja liiga palju hoonete investeeringutesse.

Rääkides “Terevisioonis” esmaspäeval alanud õpetajate streigist ja erimeelsustest valitsuse sees, ütles Kersna, et valitsus on üheskoos vastu võtnud riigieelarve, kus õpetajate palgatõusuks oli planeeritud suur summa, 31 miljonit eurot.

“Aga mina arvan ka, et veel 10 miljonit eurot selleks, et töörahu tagada ja jätkata arutelusid, kuidas pikemaajaliselt õpetajate palka tõsta, see oleks pidanud toimuma.”

Küsimusele, kas haridusministeeriumi eelarve sees on need vajaminevad 10 miljonit eurot, mida väitis erakonnakaaslasest rahandusminister Mart Võrklaev, vastas Kersna, et Eesti maksumaksjad suunavad igal aastal suurusjärgus kuus protsenti SKT-st haridusse, millega ollakse absoluutses Euroopa tipus.

“Samas me näeme, et rahvusvahelistes võrdlustes meie õpetajate palgad on ühed kõige madalamad. Kui me vaatame sügavamalt sisse, kuhu see haridusraha läheb, siis suurusjärgus 40 protsenti lähebki üldharidusse. Veidi üle 20 protsendi alusharidusse ja veidi alla 20 protsendi kõrgharidusse. Ja kui me vaatame üldhariduse kulude struktuuri, siis meil läheb oluliselt vähem õpetajate palkadesse ja kaks korda rohkem investeeringutesse, kui teiste riikide praktika.”

Kersna sõnul on pikemaajaliselt õpetajate palgaraha üldhariduse kulude sees olemas, aga natuke tuleks muuta kulude struktuuri.

Loe rohkem:  Sõjasümboolika joonistaja kohtumajja lubanud töötajatel vähendati palka | Eesti

“Ehk et me teeksime vähem investeeringuid majadesse ja suunaksime seda raha rohkem õpetajate palkadesse. Kasvõi viie protsendipunkti võrra seda struktuuri muuta ja meil oleks oluliselt rohkem raha õpetajate palkadeks.”

Kersna tõi ka välja, et kogu Eesti haridusrahast läheb 1,3 miljardit kohalike omavalitsuste kaudu ning just omavalitsustel on määrav roll üld- ja alushariduse andmisel.

“Näiteks Uulu põhikooli direktor on kirjutanud, et kui tema koolini jõuaks kogu õpetajate palgaraha, mida riik on laste arvu pealt eraldanud kohalikule omavalitsusele, siis saaks ta kohe tõsta kõigi oma õpetajate palka 350 eurot. See on oluliselt rohkem kui tänased streikijad nõuavad. See tähendab seda, et need koolid, kus on väga vähe õpilasi, aga peab olema õpetajaid, need koolid pandaks kinni.”

Küsimusele, aga siis tõuseb sarnane pahameel kui Lääneranna vallas Metsküla kooliga, vastas Kersna, et kui tahetakse õpetajatele maksta väärikat palka, siis peab tegema valikuid.

“Majad ei õpeta lapsi, lapsi õpetavad motiveeritud ja professionaalsed õpetajad.”

Kersna kordas veelkord, et on veendunud, et 10 miljonit eurot töötüli lahendamiseks selleks aastaks on võimalik leida.

“Ma väga loodan, et see raha leitakse, et saaks minna ühise laua taha. Aga kes mina olen, et tarkuse jumalanna Minervale nõu anda. See on valitsuse otsustada ja vastutada. Mina olin haridusminister sel ajal, kui pidime pandeemia tõttu koolid sulgema. Mäletan seda valu ja olen lugenud uuringuid, kui suur mõju oli sellel, kui me ei lase õpilastel koolis käia,” sõnas Liina Kersna.

In conclusion, it is clear that Mart Kersna’s proposal to invest in teachers rather than buildings is a crucial step in improving the education system in Estonia. By prioritizing the well-being and professional development of educators, the quality of education can be significantly improved. This approach not only benefits the teachers themselves but also has a direct impact on the students and their learning outcomes. It is important for the government and education authorities to take this suggestion seriously and allocate adequate resources to support and empower teachers in order to create a more successful and effective education system in Estonia.

Loe rohkem:  Vene kodanikelt KOV valimistel hääleõiguse võtmisega läheks kiireks | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga