Kaupo Meiel: personaalne riik tulgu, nagu taevas, nõnda ka maa peal | Arvamus

Tere tulemast! Kaupo Meiel usub, et Eestis peaks valitsema personaalne riik, kus kodanikele tagatakse võrdsed õigused ja võimalused. Ta usub, et igaühel peaks olema võimalus teha enda elu puudutavaid otsuseid ja et riik peaks toetama oma kodanikke nende vajadustes. Meiel usub, et selline süsteem tooks kaasa ühiskonna õitsengu ning looks tasakaalu taevas ja maa peal. Tema arvamus on kaasakiskuv ja pakub uusi vaatenurki Eesti poliitilisele maastikule.

Eesti 200 veetavas personaalse riigi kavast leiab nii mõndagi abielulikku, kuid ka religioosset, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui suhteliselt uus erakond Eesti 200 viimatistele riigikogu valimistele vastu läks, hakkas kõlama nende lubadus luua Eestisse personaalne riik. Võrreldes lubadustega anda inimestele rohkem raha ja kaitsta neid Venemaa, Reformierakonna või EKRE eest, jäi personaalse riigi loomine sisult pigem ähmaseks, aga seda ähmasust on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eesotsas minister Tiit Riisalo ning tema tarkvaraettevõtjatest parteikaaslastega hakanud nüüd hoogsalt vähendama.

Niipalju kui praeguseks võib aru saada, on personaalne riik programm, mille vahendusel saab kodanik kas arvutis või nutitelefonis kõik vajalikud asjaajamised riigiga lihtsalt aetud. Paar-kolm klikki ja on kinnisvarateema korras, paar-kolm telefoniekraani toksamist ning oled abielus või lahutatud. Ilmselt tuleb abiellumise ja lahutamise korral kiirelt hüpiksõnum ka tehingu teisele poolele, et see saaks kiirelt oma perekonnaseisu teada.

Esmalt peaks personaalne riik olema kui lahke ja asjatundlik ametnik, kes on ju iga toimiva riigi nurgakivi. Ministeeriumi sõnutsi ongi tulevikus “igal inimesel ja ettevõtjal enda virtuaalne personaalne ametnik, kes võimaldab inimesel suurest kogusest infost lihtsal kujul ja efektiivselt aru saada ning teenuseid tarbida nii, nagu sellele inimesele sobib.”

Bürokraatia jääb ilmselt alles, aga kodanik seda ei näe, sest virtuaalne ametnik tema arvutis ja telefonis närib sellest läbi nagu rott viljasalvest ja toob kõik vajaliku lihtsalt kätte. Kui panna äppi ka pangalink, saab asjaajamise kiirendamiseks mugavalt ka altkäemaksu anda ja kui see tehtud, on kohe võimalik ühe näpuliigutusega ka korruptsioonist teatada, kuhu vaja.

Personaalse riigiga kaasneb ka teatav religioosne aspekt. Majandusministeerium ütleb, et tänu personaalsele riigile “inimene teab, millal ta saab oodata riigi reageerimist tema palvetele juhul, kui see ei ole juba täielikult automatiseeritud”. Sellist kindlust ei suuda ükski usuorganisatsioon pakkuda, mis seab nad surve alla hakata arendama oma personaalset kirikut koos virtuaalse personaalse kirikuõpetajaga.

“Võib-olla on neile vaja personaalset ja virtuaalset Margus Tsahknat, et uue ajastu vajalikkus tõesti pärale jõuaks.”

Minister Tiit Riisalo on sedastanud, et “personaalne riik on uue ajastu algus”. Eesti 200 koalitsioonipartnerid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ei saa veel siiski hästi aru, mida see uus ajastu endast kujutab, palju see maksma läheb ja mille arvelt see raha leitakse, nii et võib-olla on neile vaja personaalset ja virtuaalset Margus Tsahknat, et uue ajastu vajalikkus tõesti pärale jõuaks.

Kui riigiga luua tõesti vahetu ja kiire suhtlemine, siis on sellel kindlasti palju positiivseid, aga ka negatiivseid külgi.

Positiivne võiks olla see, et kodanikud teavad igal hetkel, et riik on nendega ja mõtleb nende peale ja tuleb appi, kui seda vaja. Sel nädalal said tuhanded inimesed EE-Alarmi kaudu ohuteavituse, et Tallinna ringteel oli toimunud ahelavarii, koos soovitusega seda lõiku autojuhina vältida.

Personaalses riigis tuleks taolisi sõnumeid rohkem ja need oleksid tõesti väga personaalsed. Näiteks teen oma hommikusi toimetusi ja siis saadab personaalse riigi äpp mulle sõnumi: “Kaupo, ära unusta hambaid pesta!” Alla kirjutanud Kaja. Või jalutan tänaval, telefon piiksub ja seal teade: “Kaupo, sul on püksilukk lahti!” Alla kirjutanud Lauri. Sünnipäeval saabub muidugi õnnitlus: “Musid, kallid, õhupallid, soovivad Tiit ja Margus!”

Arvestades, et inimesed suhtlevad omavahel iga aastaga järjest vähem, on tänuväärne, kui personaalsest riigist saab sinu sõber, seltsimees ja vend, kellele saad raskel ajal oma muresid pihtida, kes tuleb sulle appi kolima ja kellega koos võid käia seenemetsas või kõrtsis, sest ta mõistab sind ja teab sinust kõike.

See kõige teadmine kodanike kohta pole personaalse riigi puhul väheoluline. Võrreldes Google’i, Meta ja Hiina eriteenistustega teab Eesti riik oma kodanikest naeruväärselt vähe, personaalse riigi puhul olukord paraneks. Kui kõik Eesti 200 soovitud suunas areneb, teab riik iga kodaniku lemmiksööki, lemmikvärvi ja lemmikpoliitikut. Võimalik, et ühtlasi teavad seda ka mõnele erakonnale lähedal seisvad tarkvaraettevõtted, aga need kahtlused on loomulikult väga ebaõiglased.

Ilmselt kujunebki personaalsest riigist eelkõige midagi abielusarnast ning riigi ja kodaniku liidu sõlmimisel korraldatakse pidulik registreerimine sellele järgneva peoga. Tort lõigatakse lahti telefoniga.

Paljudest asjadest, mis personaalse riigi kava juures veel selgusetu, on vähemalt üks mõistatus nüüd lahendatud. Nimelt see, miks võeti omal ajal erakonna nimeks Eesti 200. Tiit Riisalo plaanib personaalse riigi arendamiseks kasutada 200 miljonit eurot laenuraha. Jääb üle rõõmustada, et koalitsioonis ei ole Eesti 200 asemel Eesti 500 või lausa Eesti Miljard.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Kaupo Meieli arvamusartikkel kutsus üles looma personaalset riiki, mis pakuks kodanikele rohkem vabadust ja vastutust. Meiel rõhutas individuaalsete valikute olulisust ning pani ette luua süsteem, kus inimesed saaksid ise otsustada, kuidas oma elu korraldada. Kuigi idee võib tunduda ambitsioonikas, pakub see kindlasti palju diskussiooni ja mõtteainet. Personaalse riigi loomine võib tõepoolest tuua kaasa palju positiivseid muutusi, kuid samas tuleb arvestada ka võimalike väljakutsetega. On oluline, et sellise idee elluviimiseks arutatakse hoolikalt läbi kõik võimalikud tagajärjed.