Karus: Ukraina murekoht on reservide ja uute üksuste tekitamine | Välismaa

1948922he0b3t24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Ukraina olukorrast ja selle mõjust rahvusvahelisele poliitikale. Karus, endine Eesti luurepealik, on välja toonud Ukraina murekoha reservide ja uute üksuste tekitamises. See teema on äärmiselt oluline mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu maailma jaoks, kuna see võib mõjutada rahvusvahelisi suhteid ja julgeolekut. Järgnevalt uurime lähemalt selle teema tähendust ja tagajärgi.

Ukrainal võib olla sõjas praegu umbes sama palju sõdureid kui Venemaal, kuid Ukraina probleem on reservide ja uute üksuste tekitamine, ütles kaitseväe akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus “Ukraina stuudios”.

Kui Venemaa liider Vladimir Putin on öelnud, et Venemaa poolel võitleb sõjas praegu umbes 600 000 sõdurit, siis Ukrainal võib olla umbes sama palju või pisut vähem, ütles Karus. Kuna Ukraina on praegu põhiliselt kaitses, siis see võimaldab tema sõnul samas inimesi säästa.

Ukraina probleem on Karuse sõnul aga see, et nad ei saa oma territooriumil uusi üksusi juurde tekitada.

“Kindlasti probleem, mis ukrainlastel on, ja mida võib-olla ka möödunudsuvine pealetung näitas, on nende reservide ja uute üksuste tekitamine. Nad ilmselgelt oma territooriumil seda teha ei saa, sest vastasel on võimekus tuvastada kõik sellised kohad ja rünnata neid,” rääkis brigaadikindral.

“Ehk siis küsimus on selles, kui palju lääs suudab toetada ka nende uute üksuste tekkimist Ukraina jaoks. Ehk siis Ukrainal on vaja, et praegu need inimesed, keda ta järjest peale mobiliseerib, saaksid korraliku väljaõppe enne, kui need üksused suunatakse rindele. Ja sealt hakkab sul tekkima siis see sünergia, kus sa saad üksusi normaalselt välja vahetada. Need, kes välja tulevad, saavad uue väljaõppe, täiendatakse ära ja lähevad täidavad oma rolli ära,” lisas ta.

Loe rohkem:  Bulgaaria andis välja kuue Vene luuraja Euroopa vahistamismääruse | Välismaa

Kiievi sõnul on nad praegu sõjapidamises sellises faasis, kus nad hoiavad rindejoont, kasvatades samal ajal oma nii sõjatehnika, laskemoona varusid kui ka inimeste hulka.

“See tuleb (Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri) Zalužnõi artiklist, kus ta ütleb, et praegu meil on vaja laskemoona koguda, luuagi sellised ešeloneeritud varud, kust on kogu aeg midagi võtta. Uute üksuste puhul õpetada neile korralikult selgeks ka uus tehnika, mis läänest tuleb. Vaadata, et inimeste väljaõppe tase oleks selline, et pataljoni brigaadid, diviisid suudaksid sõdida, mitte ainult üksikvõitleja väljaõpe. Siin on hästi tähtis see, et hakkaksid sõdima nende brigaadid ja diviisid ja armeekorpused,” selgitas Karus.

Viimasel ajal on üha rohkem kõlamas Ukraina sõnumid, et neil napib laskemoona. Karus tõdes, et probleem tuleneb sellest, et kõik Kesk-Euroopa riigid, kellel on olnud alles Nõukogude ajast pärit Vene relvastust, on selle Ukrainale ära andnud. Keegi tolleaegset relvastust aga juurde ei tooda.

Kaasaegse relvastuse ja laskemoona tootmise suurendamine võtab aga aega.

“Kui me vaatame ajaloos ka, võtame esimene maailmasõda, teine maailmasõda, siis riikidel kulub orienteeruvalt kaks aastat selleks, et saada käima oma sõjaaja majandus. Selles suhtes me praegu siseneme sellisesse natukene ohtlikusse perioodi, kus Venemaa on väga sihilikult, teadlikult oma relvatööstust sättinud juba kaks aastat sellele režiimile. Euroopa hakkab sinna nüüd järele jõudma, lihtsalt küsimus ongi selles, millal see nii-öelda täisvõimsus saavutatakse ja kui palju me saame ukrainlastele anda,” rääkis brigaadikindral.

“Mis neil puudu on? Vaieldamatult me räägime suurtükiväemoonast ja me räägime õhutõrjevahenditest, sest Venemaa poolt täppisrelvadega ründamine on päris suur peavalu ennekõike just elanikkonna kaitse seisukohast,” lisas ta.

Karus märkis, et samas teeb Ukraina väga suuri jõupingutusi, et ise oma moonatootmine uuesti käima saada. Probleem võib olla tarneahelates ja tooraine kättesaadavuses.

Loe rohkem:  Krasnodari krais põleb Rosnefti naftarafineerimistehas | Välismaa

“Ukrainlastel on hästi palju insener-tehnilist teadmist nendes asjades ja üks asi, mida võib-olla ei tasu alahinnata, on see, et kui me mõtleme õhutõrjest, siis tihti mõeldakse rakettidest, mis lasevad, aga samamoodi on neil kasutusel tavalised kuulipildujad 7,62, mis nii-öelda aeglaselt lendavaid droone on võimelised väga efektiivselt alla tooma. Ehk siis ka see kihilisus ja erinevate relvade kasutamine, mida ukrainlased kohaldavad, on kindlasti üks neid asju, mis aitab neil edukad olla,” selgitas Karus.

Overall, the issue of creating reserves and new units in Ukraine is an important concern for Estonian officials. As a close neighbor and partner, Estonia sees the security and stability of Ukraine as crucial for the region. The creation of reserves and new units is a vital step in strengthening Ukraine’s defense capabilities and ensuring the safety of its citizens. Estonia stands ready to support and assist Ukraine in this endeavor, as a unified and secure Ukraine is in the best interest of all Baltic states. Together with our international partners, we will continue to monitor and provide assistance in the development of Ukraine’s defense forces.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga