Karis: me ei suuda pakkuda Aafrikas investeeringuid, küll aga koostööd | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus ettevõtlus ja koostöö on meie prioriteet. Karis on eesotsas Eesti valitsusega, kes soovib propageerida vastastikust kasu pakkuvat koostööd Aafrika riikidega. Kuigi me ei saa pakkuda otsest rahalist investeeringut Aafrikasse, oleme valmis jagama oma teadmisi, kogemusi ja tehnoloogiat, et aidata kaasa jätkusuutlikule arengule. Astume üheskoos sammu edasi, et luua tugevaid sidemeid ja avada uusi võimalusi üleilmseks koostööks. Koos suudame saavutada suuri asju!

Karis tunnistas, et paljudes võib tekitada küsimusi, miks Eesti president käib Aafrikas ajal, mil Euroopas kohapeal on palju probleeme ja käib sõda. Karis selgitas, et Aafrika ja Euroopa sündmused mõjutavad vastastikku teineteist. Ta lisas, et Eesti peab mõtlema ka sellele, milline on meie välispoliitika tulevikus, kui Euroopas on olukord muutunud.

“Kui vaatame natuke laiemalt, siis näeme, et Aafrika on Euroopa naaber. Ja me oleme ise ka ju tunnetanud, et sündmused, mis arenevad Aafrikas, mõjutavad meid väga selgelt läbi migratsiooni ja see on jõudnud ka siia, Põhja-Euroopasse. Ja ka teistpidi – need sündmused, mis on täna Euroopas, mõjutavad väga selgelt Aafrika arenguid kuni Lõuna-Aafrikani välja. Me oleme tänapäeval kõik omavahel seotud,” rääkis president.

“Ja teame ka seda, et ühel hetkel sõda Ukrainas lõpeb – ja me loodame, et see lõpeb üsna pea –, arusaadavalt välispoliitika ja välismajandus jätkuvad veel pikka aega Ukraina-keskena, aga me peaksime mõtlema, kus me siis oma välispoliitikaga oleme, kui olukord on muutunud ja keskkond on teistsugune,” lisas ta.

Karis selgitas, et visiidi üks põhjus oli ka see, et Eesti on välja töötanud Aafrika strateegia, mille järgi keskendub Eesti Aafrikas neljale riigile: Botswanale, Keeniale, Ugandale, Namiibiale.

Botswana on Karise sõnul Aafrika üks arenenumaid riike. “Seda näitab ka võib-olla see, et ka seal visiidil oli näha, et seal on jõutud arengutasemele, kus natuke peidetakse seda, mis ei ole hästi. Nii nagu meie mäletatavasti 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses püüdsime ainult oma head külge näidata. Seda, mis tegelikult toimub väljaspool, arusaadavalt riigivisiidil väga hästi ei näe, aga olles varem käinud erinevates Aafrika riikides, on mul ettekujutus, mis väljaspool pealinnu on. Ja oluline on ka rõhutada, et Aafrika on suur manner, seal on 54 riiki, aga need on kõik väga erinevad, kuigi ühine ajalugu on neil olemas. Aga ka nende tulevik tõenäoliselt on selgelt erinev.”

Nii Botswana kui ka Angola on Karise sõnul huvitatud Eesti IT-arendustest. Näiteks on Eesti aidanud üles ehitada Botswana maksusüsteemi.

“Ma arvan, et seal (Botswanas) on võib-olla soovid suuremad kui võimalused. Seda on tunda ka riigi juhtkonna ja presidendi tasemel. Küsimus ongi, et kui president soovib midagi teha, siis peab andma ka selged korraldused neile inimestele, kes need ellu viib, muidu ei juhtu seal midagi. Aga see, et nad on aru saanud, et digitaliseerimine on väga oluline nende riigi arengus, on selge,” ütles Karis.

Lisaks püüab Botswana oma majandust mitmekesistada, kuna praegu tugineb riigi majandus paljuski teemandikaevandamisel.

Karis tõdes, et äsja toimunud tema ja Eesti äridelegatsiooni visiidi kasu võib välja tulla alles aastate pärast.

Karis märkis, et Eesti ei suuda pakkuda Aafrika riikidele suures mahus investeeringuid, mida nad vajaksid. Pigem on eesmärk pakkuda koostööd.

“Eesti välispoliitiliselt selles võtmes, mis toimub Aafrikas, on võtnud teise suuna. Me ei lähe sinna abistama. Me pole riik, kes suudab investeerida sellises mahus, mida need riigid vajavad, sest Aafrika vajab igal aastal umbes seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangu tõusu aastani 2030, et investeeringuid rahuldada. Seda me ei suuda teha,” selgitas ta.

“Aga me suudame pakkuda koostööd ja just seda me läheme sinna tegema. Ja meie jaoks on võib-olla see koostöö ka aken tervesse Aafrikasse, sest kõike me katta ei suuda, seda enam, et meil täna ju saadikuid seal otseselt pole, kui Kairo välja arvata. Nii et me vajame partnereid seal, kellega Aafrikas edasi liikuda, ja meil on ettevõtted, kes on seal tegutsemisest huvitatud,” lisas Karis.

President märkis, et Eesti peakski koostööd tegema nende riikidega, kus me saame ka silma paista ja midagi ära teha.

“Arvestame, et Aafrika on 1,2 miljardit inimest – aastal 2050 arvatakse, et on juba 2,4 miljardit – ja see on noor rahvas, see tähendab, et nad tahavad arendada, neil on soov midagi teha. Ja meie koostöö peaks algama ikka sealt, kus see soov on tugevam ja kus on ka meie võimekusi võimalik näidata. Me ei saa minna suurtesse riikidesse, kus me kaome ära,” rääkis Karis.

Karis tõdes, et Aafrikas äri tegemise üks riskidest on korruptsioon, kuid Eesti digivaldkond on just see, kes aitab seal seda vähendada. “Kui maksuamet on läbipaistev, siis on võimalik ka makse koguda ja see raha ei lähe ei vasakule ega paremale.”

Karise sõnul oli visiidi käigus jutuks ka sõda Ukrainas. Ta märkis, et nii Botswana kui ka Angola on aru saanud, et Ukrainas käiv sõda on selgelt Venemaa agressioon.

“Selle visiidi üks eesmärke oli ju ka selgitada meie positsiooni ja püüda mõjutada, ütleme otse välja, ka nende positsioone,” ütles Karis ja lisas, et Venemaa mõju ja infosõda Aafrika põhjaosas on selgelt olemas.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Eesti ei suuda pakkuda investeerimisvõimalusi Aafrikas, kuid meie võime anda oma panuse koostöösse ja partnerlussuhetesse. See tähendab, et meie riik saab aidata Aafrika riike arenguprotsessis, jagades teadmisi ja kogemusi ning luues vastastikku kasulikke suhteid. Tänu sellele võime saavutada vastastikku kasulikke tulemusi ja edendada meie riikide vahelist koostööd. Seega on oluline jätkata dialoogi ja koostööd Aafrika riikidega, et saavutada vastastikku kasulikke eesmärke ja lahendada ühiseid probleeme.