Kallas Venemaa tagaotsitavate nimekirja sattumisest: see on tavapärane hirmutamistaktika | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Hiljuti on Eesti poliitik Kaja Kallas sattunud Venemaa tagaotsitavate nimekirja ja see on tekitanud palju kõneainet. See on selge näide Venemaa taktikast hirmutada ja diskrediteerida poliitikuid, kes seisavad vastu nende agressiivsele poliitikale. Kallas on aga jätkuvalt tugevalt Eesti poliitikas ja tema kogemus näitab, kui oluline on seista kindlalt oma veendumuste eest. See teema on muutunud oluliseks ka rahvusvahelisel tasandil ja tõstab esile Eesti ja Venemaa suhete keerukust. Oleme valmis seda teemat avastama ja arutlema selle üle Eestis.

Eesti peaminister Kaja Kallas teatas, et Vene Föderatsiooni käik lisada ta tagaotsitavate nimekirja ei ole üllatav, sest see on nende tavapärane hirmutamistaktika.

“Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist,” kommenteeris Kallas teisipäeval.

Ta lisas, et kui Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada, siis ta ei vaiki ja jätkab jõuliselt Ukraina toetamist ja seisab Euroopa kaitse tugevdamise eest.

“Venemaa on läbi ajaloo looritanud oma repressioone nn õiguskaitseorganite kaudu. KGB vahistamiskäsk on korra ajaloos mu pere suhtes ka väljastatud. Olen ikka öelnud, et Vene režiimi kriminaalne tööriistakast ei ole muutunud. Meie tegevust nende hirmutamine ei väära,” märkis Eesti peaminister.

Teisipäeval selgus Venemaa opositsioonilise ja korruptsiooni paljastamisele spetsialiseerunud väljaande Mediazona vahendusel, et Vene siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on teiste seas Eesti peaministri Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopi nimed.

Mille tõttu Kallas ja Peterkop Venemaal täpsemalt tagaotsitavaks kuulutati ja millal, ei ole teada, kuid see võib olla seotud Ukraina sõja puhkemise järel alanud nõukogudeaegsete punamonumentide mahavõtmisega Eestis.

Andmebaasis on Kallase pilt ja sünnidaatumid, kuid põhjendust selle juures pole. On vaid märge, et “kriminaalkoodeksi alusel”.

Andmebaasis on sadu lääneriikide poliitikuid ja ametnikke, kuid Kallas on ainus nii kõrge ametiga poliitik nimekirjas ehk valitsusjuht.

Eestist ongi Kallas ja Peterkop ainsad nimed andmebaasis. Lätist on andmebaasis lausa 83 nime, kelle seas on endine siseminister Marija Golubeva, Läti seimi eelmise koosseisu 67 liiget ja 15 Riia linnavolikogu liiget. Kõik nad on avaldanud toetust punamonumentide eemaldamisele.

Leedust on andmebaasis 29 inimest, kelle seas on kultuuriminister Simonas Kairys ja kuus Vilniuse linnavolikogu liiget. Poolast on kolm poliitikut-ametnikku.

Teisipäevasel küsiti pressibriifingul Kremli pressisekretär Dmitri Peskovilt, miks on andmebaasis Eesti, Läti ja Leedu kõrged poliitikud ja riigiametnikud. Ta vastas, et need inimesed vastutavad otsuste eest, mis olevat seotud vaenuliku tegevusega ajaloolise mälu ja Venemaa vastu.

Ka Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova jagas teadet ja märkis, et Kallas ja Peterkop on nimekirjas nõukogude sõdurite mälestusmärkide hävitamise eest. Ta lisas ka, et nimekirja panek “on alles algus”, aga ei täpsustanud, mille eest.

Mediazona toob välja, et veebruari alguses oli siseministeeriumi andmebaasis kriminaalkoodeksiga tagaotsitavaid isikuid 96 752 ja lisaks teadmata kadunuid isikuid 41 535. Kriminaalkoodeksiga tagaotsitavatest ligi kolmandik ehk 31 484 olid Venemaa enda kodanikud, 11 242 Armeeniast ning 10 473 Usbekistanist.

In conclusion, the recent news of Kaja Kallas being added to the Russian wanted list is nothing more than a typical intimidation tactic. Estonia must remain vigilant and not allow such tactics to distract from the important work of the government. It is crucial to continue to work towards maintaining stability and security in the region while not succumbing to fear or intimidation from external sources. Kallas and her government should stand strong and united in the face of such tactics, and continue to focus on the well-being and progress of the Estonian people.