Kallas Venemaa tagaotsitavate nimekirja lisamisest: see on tavapärane hirmutamistaktika | Eesti

Tensions between Estonia and Russia have escalated with the recent addition of Kallas to Russia’s wanted list. This move has been labeled as a customary scare tactic by the Estonian government. The addition of Kallas, a political figure and former Prime Minister, to the list has sparked concerns and raised questions about the underlying motives behind Russia’s actions. As Estonia grapples with the implications of this development, the country’s relationship with its eastern neighbor hangs in the balance. The latest conflict adds fuel to the already simmering tensions between the two countries, raising concerns about potential consequences for both nations.

Eesti peaminister Kaja Kallas teatas, et Vene Föderatsiooni käik lisada ta tagaotsitavate nimekirja ei ole üllatav, sest see on nende tavapärane hirmutamistaktika.

“Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist,” kommenteeris Kallas teisipäeval.

Ta lisas, et kui Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada, siis ta ei vaiki ja jätkab jõuliselt Ukraina toetamist ja seisab Euroopa kaitse tugevdamise eest.

“Venemaa on läbi ajaloo looritanud oma repressioone nn õiguskaitseorganite kaudu. KGB vahistamiskäsk on korra ajaloos mu pere suhtes ka väljastatud. Olen ikka öelnud, et Vene režiimi kriminaalne tööriistakast ei ole muutunud. Meie tegevust nende hirmutamine ei väära,” märkis Eesti peaminister.

Teisipäeval selgus Venemaa opositsioonilise ja korruptsiooni paljastamisele spetsialiseerunud väljaande Mediazona vahendusel, et Vene siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on teiste seas Eesti peaministri Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopi nimed.

Mille tõttu Kallas ja Peterkop Venemaal täpsemalt tagaotsitavaks kuulutati ja millal, ei ole teada, kuid see võib olla seotud Ukraina sõja puhkemise järel alanud nõukogudeaegsete punamonumentide mahavõtmisega Eestis.

Andmebaasis on Kallase pilt ja sünnidaatumid, kuid põhjendust selle juures pole. On vaid märge, et “kriminaalkoodeksi alusel”.

Andmebaasis on sadu lääneriikide poliitikuid ja ametnikke, kuid Kallas on ainus nii kõrge ametiga poliitik nimekirjas ehk valitsusjuht.

Eestist ongi Kallas ja Peterkop ainsad nimed andmebaasis. Lätist on andmebaasis lausa 83 nime, kelle seas on endine siseminister Marija Golubeva, Läti seimi eelmise koosseisu 67 liiget ja 15 Riia linnavolikogu liiget. Kõik nad on avaldanud toetust punamonumentide eemaldamisele.

Leedust on andmebaasis 29 inimest, kelle seas on kultuuriminister Simonas Kairys ja kuus Vilniuse linnavolikogu liiget. Poolast on kolm poliitikut-ametnikku.

Teisipäevasel küsiti pressibriifingul Kremli pressisekretär Dmitri Peskovilt, miks on andmebaasis Eesti, Läti ja Leedu kõrged poliitikud ja riigiametnikud. Ta vastas, et need inimesed vastutavad otsuste eest, mis olevat seotud vaenuliku tegevusega ajaloolise mälu ja Venemaa vastu.

Ka Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova jagas teadet ja märkis, et Kallas ja Peterkop on nimekirjas nõukogude sõdurite mälestusmärkide hävitamise eest. Ta lisas ka, et nimekirja panek “on alles algus”, aga ei täpsustanud, mille eest.

Mediazona toob välja, et veebruari alguses oli siseministeeriumi andmebaasis kriminaalkoodeksiga tagaotsitavaid isikuid 96 752 ja lisaks teadmata kadunuid isikuid 41 535. Kriminaalkoodeksiga tagaotsitavatest ligi kolmandik ehk 31 484 olid Venemaa enda kodanikud, 11 242 Armeeniast ning 10 473 Usbekistanist.

In conclusion, the decision by Kaja Kallas to add Russian individuals to the wanted list is a common tactic used by governments to instill fear and demonstrate strength. While the move may be seen as a response to recent tensions between Estonia and Russia, it also serves as a reminder of the ongoing geopolitical complexities in the region. It is important for Estonia to continue to prioritize national security and diplomatic relations while also being mindful of the potential repercussions of such actions. Ultimately, this decision highlights the delicate balance of power and politics in the Baltic region.