Kallas: küsimusi tekitab õpetajate streigi ajastus | Eesti

Tensions are running high in Estonia as teachers across the country prepare to go on strike. The timing of the strike has drawn widespread concern and raised many questions about the impact it will have on students and the education system. As the government and teachers’ unions continue to clash over issues such as low wages and working conditions, the fate of thousands of students hangs in the balance. The looming strike has sparked a national debate, with many calling for a swift resolution to avoid disrupting the education of Estonian youth.

Kallas ütles, et kui streik tuleb, on see äärmiselt kahetsusväärne, kuid see on õpetajate õigus. Ta märkis, et haridusminister Kristina Kallas on teinud head tööd, et lisavahendeid palgatõusuks leida ning et õpetajate palk on tänavu ainus, mis riigisektoris tõuseb.

Kallas ütles samas, et loomulikult on õpetajad väärt kõrgemat palka ja see eesmärk on ka valitsuses kokku lepitud, et aastaks 2027 oleks õpetajate palk 120 protsenti riigi keskmisest.

Kallas tõi välja, et paljudes piirkondades üle Eesti saavad õpetajad juba praegu tublisti üle piirkonna keskmise palga ja suus osa on selles ka omavalitsustele, kes oma eelarvest palgalisa õpetajatele maksavad: näiteks Viimsi vallas on see 520 eurot kuus, Paides 221 eurot.

“Aga Tallinn, kus on kõige suurem probleem, sest seal on keskmine palk kõrgem, maksab linn oma eelarvest juure ainult 47 eurot. See paistab silma olukorras, kus Tallinna eelarve on miljard eurot (tegelikult 1,26 miljardit – toim.),” lausus ta.

Kallasel jagus kriitikat ka Tallinna plaanidele õpetajatele streigi ajal palka maksta. Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu ütles ERR-ile, et esialgu on kolmeks tööpäevaks õpetajatele palga säilitamine kokku lepitud. Kallase sõnul rikuks Tallinn streikivatele õpetajatele palga maksmisega seadust.

“Tallinn maksab palka streigi ajal, mis on seadusevastane. Seadus ütleb, et streikimine on vabatahtlik ja palka ei maksta. Kui Tallinn maksab palka, siis soovib Tallinn õpetajaid oma poliitilise võitluses ära kasutada valitsuse vastu,” lausus Kallas.

Kallase sõnul on ka küsitav, miks hakkavad õpetajad streikima nüüd, mil riigieelarve riigikogus vastu võetud ja järgmise arutelud riigi eelarvestrateegia üle algavad alles suvel.

“Kas streikida on plaan selle otsuseni – see on päris pikk eesmärk, arvestades, et streigi eest palka ei maksta. Selle aastal palka ju juurde ei tule,” ütles ta.

Kallas lisas, et keegi pole lubanud, et õpetajate palk jõuab 120 protsendini Eesti keskmisest palgast sel aastal.

“Me ei ela vaakumis. See streik ei too riigieelarvesse raha juurde. Riigieelarves on ainult maksumaksja raha. Valitsusel ei ole eraldi rahakotti. Ja sellega on hetkel keeruline. Meil on vaja teha suuri väljaminekuid seoses julgeolekuga. Meil on vaja teha samme, et rasked ajad üle elada,” lausus ta.

Kallas: meil ei ole Ratasele midagi pakkuda

Väidetavate pingete kohta koalitsioonis ütles Kallas, et tegelikult on Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel head suhted.

“Meedias peab igaüks kaitsma oma territooriumi, igaüks on mures om reitingute pärast, aga oluline on, see, kuidas me asjades kokkuleppele jõuame. Reformierakonnal oli hiljuti ka juhatuse koosolek ja meil ei ole soovi seda koalitsiooni muuta,” ütles ta.

Samas on sotsiaaldemokraadid viimasel ajal silma paistnud üsna jõuliste avaldustega, kuid Kallase sõnul peavad koalitsioonipartnerid aru saama, et ilma Reformierakonnata valitsust teha ei saa.

“Meil on kole partneri valitsus ja nii palju kui mina arvutan, siis ilma meieta seda valitsust teha ei saa, Reformierakond peab olema nõus muudatustega, mida ma ka kuulen, et sotsiaaldemokraadid välja reklaamivad. Ega läbirääkimised ei ole kunagi olnud lihtsad, ka siis, kui on kaks (valitsuses) kaks partnerit,” lausus ta.

Viimasel ajal on palju spekuleeritud ka selle üle, kas Keskerakonna endine juht Jüri Ratas järgib nii mõnegi endise erakonnakaaslase eeskuju ja lahkub erakonnast. Kallas ütles üsna konkreetselt, et Reformierakond Ratasest huvitatud pole.

“Vaadake, Jüri Ratast huvitab tema oma tulevik ja meil ei ole talle midagi pakkuda,” lausus ta.

Samas on spekuleeritud ka Kallase enda jätkamise üle Reformierakonna juhi ja peaministrina. Kallas eitas taas, et tal oleks plaane lahkuda.

“Ma olen alles eelmisel aastal võitnud valimised, pannud kokku valitsuse. See pole olnud lihtne ja ma ei taha kuhugi minna,” lausus ta.

Reitingud näitavad Kallasele peaministri ametis toetust 30 protsendi juures. Kallase sõnul on selline toetusprotsent peaministrile väga tugev toetus.

“Peaminister, kes teeb otsuseid, ei ole kunagi populaarne. Me teeme otsuseid valitsusega, teeme neid Eesti jaoks, need ei ole populaarsed otsused. Poliitika ei ole soojas vannis kummipartidega mängimine. See on ikkagi tormisel merel seilamine, kus on vastutuul, suured lained, sajab vihma. Kui tahad jõuda sihile, pead tormidega võitlema ja see tähendab ka, et reiting läheb alla. Kui sadamasse varjule läheme, sest torm ei meeldi, siis me ei jõua sihile. Kui loobume sihist üldse, siis küsiksin, mida me poliitikas üldse teeme,” lausus Kallas.

Kokkuvõttes, õpetajate streigi ajastus tekitab palju küsimusi ning arutelusid ühiskonnas. Kallas avaldas oma seisukoha, et streik võib kahjustada õpilaste haridust ning see tuleks arvestada enne otsuste langetamist. Samas on õpetajate streik üleüldine nähtus, mis väljendab nende muret madalate palkade ja suurte töökoormuste üle. Küsimus jääb lahtiseks, kuidas leida tasakaal õpetajate õiguste ja õpilaste hariduse vahel ning kas valitsus suudab leida lahenduse sellele olulisele küsimusele.