Tere tulemast! Täna tutvume Kaisa Kuslapuuga, Eesti muusikamaailma ühe säravaima tähega. Kaisa on tuntud oma ainulaadse hääle ja ekstsentrilise stiili poolest, mis teeb temast tõeliselt silmapaistva artisti. Tema uus album “Alati on inimesi, kellele mitte miski ei meeldi” on pälvinud suurt tähelepanu ja kiidusõnu nii kriitikutelt kui ka fännidelt. Läheme avastama, mis teeb Kaisa muusikast nii erilise ja miks ta on võitnud paljude südamed üle kogu Eesti. Hoidke kinni, sest see saab olema muusikaline elamus, mida te ei unusta!
Lonitseera avaldas eelmisel nädalal singli “Kunsti näha”, mille bändi eestvedaja Kaisa Kuslapuu kirjutas spetsiaalselt Tartu 2024 avakontserdi tarbeks, kus see ka ette kanti. Kuslapuu sõnas “Vikerhommikus”, et laul väljendab seda, millisena ta ise oma kodulinna näeb.
Kuslapuu sõnul tuli ettepanek kirjutada Tartu 2024 avamiseks laul nii palju varem, et ta ei hoomanud tol hetkel, mida see tähendab. “Eelmise aasta kevadel oli juba sellest juttu, aga pikalt on tundunud, et Tartu 2024 on alati olnud kuskil tulevikus, aga nüüd on see ometi käes. Selline austav ülesanne, kirjutada üks originaalmuusika pala, mis sobiks avamisele – olen väga rõõmus usalduse eest.”
“Ta on üsna selline minu isiklik lähenemine või nägemus, kuidas mina enda kodulinna Tartut näen,” kirjeldas Kuslapuu laulu. “Sellise tellimustöö puhul kratsisin ma pikalt pead – ei taha ju kirjutada sellist asja, millega keegi pärast rahul ei ole. Kuid pärast pikka üritamist ma mõtlesin, et suva, ma kirjutan sellise laulu, mille ma kirjutaks ilma mingite ettekirjutusteta ja siis tuli vist kõige õigem laul.”
Kuigi Tartu 2024 avakontsert on veidi kriitikat saanud, siis seal kõlanud “Kunsti näha” on pigem kiidetud ja isegi esile tõstetud. “Alati on inimesi, kellele mitte miski ei meeldi. See kõlab võib-olla veidi kurjalt, kuid eestlastel on võime mitte mõelda enne, kui nad midagi ütlevad. Ilmselt peale vabariigi aastapäeva kontserte on sama teema, et inimesed üritavad lihtsalt kuidagi teada anda, et kas te arvestasite sellega, mis mulle meeldib ja nad isegi ei ürita mõista,” arvas Kuslapuu. “Minu arust oli kõik väga tore ja on muidugi tore, et inimestele see laul meeldis,” lisas ta.
“Laulukirjutaja ja muusik oleks päris raske olla, kui ma võtaks kõike väga endasse,” sõnastas Kuslapuu enda arvamuse üldise kriitika osas. “Ma arvan, et põhiline on, kui sa ise tead, miks sa teed mingit asja ja kui sul on lõbus seda teha. Kui see mulle endale ei meeldi, siis see on täiesti mõttetu tegevus tegelt.”
Kuslapuu ei oska konkreetselt välja tuua, mis teda Tartu juures tõmbab. “Lihtsalt tundub õige. See on sama küsimus, et miks sa kirjutad selliseid laule. Lihtsalt sellised lotoga määratud asjad, mis sulle võivad meeldida. Ma tunnen, et ma olen sattunud hästi õigesse kohta,” märkis Kuslapuu.
“Siin on lihtne asju ise teha. Minu kogemus on olnud see, et kui sa soovid korraldada kontserti, siis see on lihtsam kui mõnes teises suuremas kohas. Ja ma saan sõpradele külla minna, ilma, et ma peaks bussiga sõitma 40 minutit, mis on alati tervitatav,” kiitis muusik Tartut.
Kaisa Kuslapuu on Eesti muusik, kellele meeldib katsetada ja luua oma muusikat ilma piiranguteta. Tema julgus olla iseendaga ja mitte karta teistest erineda on inspireeriv. Kuigi tema looming võib mitte meeldida kõigile, on see ometi oluline osa Eesti muusikamaastikust. Kuslapuu julgustab kuulajaid avatusele ja erinevatele väljendusviisidele ning tema eristuv stiil annab lootust ja motivatsiooni kõigile, kes soovivad järgida oma unistusi isegi siis, kui mitte kõik ei ole nendega nõus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus