Kagu-Eesti väikeste gümnaasiumite sulgemine ähvardab hääbuda võru keele õpetamist ning ohustab sellega kogukonna kultuurilist pärandit. See otsus seab küsimärgi alla mitte ainult keele säilimise, vaid ka kohaliku identiteedi ning traditsioonide jätkusuutlikkuse. Võru keel on oluline osa Eesti rahvuskultuurist ning sulgemiste laine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi nii keeleoskusele kui ka kogukonna sidususele. On oluline seista selle väärtusliku keele hoidmise ning õpetamise eest, et tagada selle jätkuv elujõulisus ja kultuuriline rikkus Kagu-Eestis.
Võru keele eestkõnelejate hinnangul võib Kagu-Eesti väiksemate gümnaasiumite sulgemisega kaduda võimalus õpetada õpilastele valikainena võru keelt ja kirjandust.
Kui Vana-Võrumaa väiksemates gümnaasiumites saavad õpilased õppida valikainena võru keelt ja kirjandust, siis suuremates riigigümnaasiumites ei ole olnud võimalik piirkondliku keelt õpetama hakata, tekkinud olukorda kirjeldab Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.
“Võru linna ja Põlva gümnaasiumis on selles mõttes läinud halvemini, et 2016. ja 2017. aastal me oleme valikkursused ette valmistanud, aga seal on koolides olnud selline asi, et valikkursuseid pakutakse noortele välja väga palju, näiteks 2016. aastal on Võru gümnaasiumis pakutud lausa 50 valikkursust. Kursuse avamiseks oli vaja, et on 16 huvilist ja paraku võru keele ja kultuuri huvilisi oli vähem kui 16 ja sellepärast jäi avamata,” tõdes Kuuba.
Kuigi Võru riigigümnaasiumis võru keelt ei õpetata, on koolis välja töötamisel kursus, et tutvustada õpilastele kohaliku kultuuri eripära, ütles Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits.
“Me oleme välja töötamas kohustuslikku kursust meie kõige noorematele, kümnenda klassi õpilastele, kus me siis mitte ainult ei õpeta võru keelt, vaid püüame ka piirkondlikku eripära esile tuua ja neile kaasa anda,” rääkis Kurvits.
Seevastu Vastseliina gümnaasiumis on võru keelt ja kirjandust õpetatud üle kümne aasta ja õpilaste huvi võru keele vastu ei ole kadunud, tõdes Vastseliina gümnaasiumi õppejuht Küllike Nagel: “Kui me alustasime, oli meil õpilasi tükkmaad rohkem. Siis meil oli kolm suunda ja õpilane sai valida ja ma ütleks, et võru keelt valis enamus – taheti teha, võib-olla ka sellepärast, et ta oli teiste ainete kõrval lihtsam, ta oli valikaine. Aga praegu on nii, et samal ajal on ka joonestamine ja eks need poisid, kes tahavad tehnilistele aladele õppima – need valivad joonestamise, teised on siis võrukeelses kirjanduses, aga sellel aastal on kõik õpilased võrukeelses kirjanduses.”
Kagu-Eesti väikeste gümnaasiumite sulgemine ohustab võru keele õpet ning kogukonna keele- ja kultuuripärandit. See samm võib viia võru keele oluliselt väiksema kasutamiseni ning kultuurilise mitmekesisuse kadumiseni piirkonnas. On oluline, et haridussüsteem toetaks kõiki kohalikke keeli ja kultuure ning tagaks nende säilimise tulevaste põlvede jaoks. Valitsus ja kohalikud omavalitsused peaksid leidma lahendusi, mis toetaksid väiksemate koolide ellujäämist ning võru keele õpetamist, et tagada kogukonna keele ja kultuuri jätkuv areng.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus