Kaarel Jänes: tormikahjude kõrvaldamiseks rikkemeeskondadest puudust pole | Arvamus

Tormid võivad tekitada ulatuslikke kahjustusi, kuid õnneks on Eestis meeskond, mis on valmis tegelema kõige rängemate tormikahjustustega. Kaarel Jänes juhib seda meeskonda ja tema sõnul pole neil kunagi puudust olnud rikkemeeskondadest, kes aitaksid tormikahjustusi kõrvaldada. Tema pühendumus ja töökindlus on teinud temast tuntud oma valdkonnas ning paljud kogukonnad loodavad tema meeskonna abi peale, kui loodusjõud nende elu keeruliseks teeb. Kaarel Jänes on tõeliselt inspireeriv näide sellest, kuidas üks inimene saab oma kogukonnale suurt abi pakkuda.

Ilmastikust tekitatud ulatuslikud elektrikatkestused on pälvinud palju tähelepanu. Sõnavõttudest on enim häirima jäänud valeväide, justkui ei oleks Elektrilevil rikete likvideerimiseks meeskondi võtta. Tegelikult on kriisioludes seni kasutatud saja meeskonna asemel Eestis kordades rohkem elektrikuid, kel on valmisolek elektrivõrgus rikketöid teha, Kaarel Jänes.

19. detsembri “Esimeses stuudios” ja 9. jaanuari “Terevisioonis” rääkis Elektrilevi juht Mihkel Härm, et vajaliku 360 meeskonna asemel on Elektrilevil kriisioludes välja panna vaid sada brigaadi ehk ligikaudu 200 rikkekõrvaldajat.

Vastab tõele, et tormiolukordade lahendamiseks on Elektrilevi kaasanud rikkemeeskondi vähem kui vajalik. Selle põhjuseks ei ole aga nende puudus, sest hinnanguliselt on Eestis tuhatkond spetsialisti, kellel on kompetents Elektrilevi võrgus elektritöid teha. Jutt, kuidas tormioludes tuli appi kümme elektrikut Lätist, kõlab ilmselt värvikalt, kuid samal ajal jäetakse mainimata, et neid oleks sadades võtta Eestist.

Kiirema rikete likvideerimise nimel on suur osa elektritööde firmadest abiks valmis ja teinud ka ettepanekuid, kuidas koostöö süsteemsemalt ette valmistada. Paraku jääb puudu võrguettevõtte initsiatiivist selleks juba enne kriise vajalikud kokkulepped teha ja “tulekahjudele” reageerimise asemel ennetavalt läheneda.

Hakates alles kriisi tekkides lahendusi otsima ja tööjõudu värbama on turu paindlikkus ja reageerimisvõimekus vähesem ning ka hind kiirreageerimisel hoopis krõbedam sellest, kui vastavad kokkulepped oleksid eelnevalt tehtud. Tormide ajastust ja hulka ette plaanida pole võimalik, kuid igal juhul saab mõistliku hinna ja kiirema reageerimise, kui koostöömudel partnerfirmadega läbimõeldult ette valmistada.

Elektrilevil ei ole mõistlik luua kriisiolukordade võimekust oma koosseisu

Elektrilevi teeb füüsilisi võrgutöid, sealhulgas ka rikete likvideerimist suures osas sisseostetava teenuse ehk elektritööde ettevõtete abil. Taoline põhimõte on igati mõistlik. Kindlasti ei oleks otstarbekas kulutada võrgutasu rikketehnikale, mis seisab suure osa ajast kasutuna, või hoida palgal tööjõudu, keda läheb vaja harva.

Selle asemel, et olemasolev lahendus – elektrifirmade tööjõud ja vahendid – kriisioludes tõhusamalt kasutusse võtta, soovib aga kriitika alla sattunud Elektrilevi värvata oma koosseisu praegusest oluliselt rohkem rikkebrigaade.

Ainuüksi saja meeskonna värbamine tähendaks aastas hinnanguliselt ligikaudu kaheksa miljonit eurot lisakulu tööjõule. Need elektrikud ei pruugi riketevälisel ajal kaugeltki samaväärset rakendust leida, nagu see toimib konkurentsituru ettevõtetes. Värbamine toimuks aga tõhusalt toimivate ettevõtete töötajate arvelt. Lisaks kaasneks ka rikketehnika soetamiseks tõenäoliselt miljonitesse eurodesse küündiv kulu, mis võrgutasu kergitab.

Kui jaotusvõrgu elektrikud saavad regulatsiooni tõttu teha vaid piiratud hulka võrguettevõttele ettenähtud töid, siis elektritööfirmade ampluaa on palju laiem ning nii mehed kui tehnika leiavad efektiivselt rakendust. Kokkuvõttes suretaks kõnealune plaan pigem toimivat konkurentsiturgu ja kasvataks põhjendamatult elektritarbijate kulusid ega lahendaks kuidagi paremini ulatuslike rikete kõrvaldamise probleemi.

Tuleb kõrvaldada rikete likvideerimise tegelik pudelikael

Konkurentsiamet tegi aasta lõpus Elektrilevile ettekirjutuse. Selles tuuakse välja ressursipuudus juhtimiskeskuses, mis põhjustab kohati tundidepikkusi kõneootejärjekordi ja tõsiseid viivitusi rikkebrigaadide töös.

Nii-öelda platsil töid tegevad mehed kogevad tõepoolest pidevalt, et tuleb oodata mitu tundi ainuüksi valmis töö üleandmist juhtimiskeskusele ja alles seejärel saab järgmisele rikkele suunduda.

“Hinnanguliselt võib öelda, et ka seni kaasatud sajast rikkemeeskonnast on ligikaudu 30-40 protsenti tormioludes alakasutatud.”

Liiga sageli juhtub, et rikkemeeskonnale antud valed juhised põhjustavad asjatut ajakulu. Rääkimata tõsiselt ohtlikest olukordadest, mida samuti on hakanud kriisides ilmnema. Hinnanguliselt võib öelda, et ka seni kaasatud sajast rikkemeeskonnast on ligikaudu 30-40 protsenti tormioludes alakasutatud ja seda just töökorralduse puudujääkide tõttu.

Elektritööettevõtted on sellele probleemile iga tormi järel tähelepanu juhtinud. Loodame, et nüüd, mil ühiskonna taluvuslävi hakkab kriitilise piirini jõudma, viivad korduvad arutelud lõpuks tulemusteni. Elektrilevi tunnustuseks saab öelda, et suhtlus partneritega ja töökorraldus näitavad viimastel nädalatel tõepoolest paranemise märke.

Rikete likvideerimise kõrval tuleb tegutseda nende vähendamisega. Elektrikatkestuste keskmine aeg Elektrilevi võrgus on viimastel aastatel pikenenud. Sellise tagajärje üks põhjustest on ebapiisav ja teatud perioodidel koguni drastiliselt vähendatud hooldustööde maht.

Elektrilevi vähendas 2020. aastal rikkekulude tõttu liinikoridoride hooldusmahtu kolmelt miljonilt eurolt ühe miljoni euroni aastas. Isegi kui järgnevatel aastatel on seis olnud pisut parem, jääb see kaugele vajalikust hooldustempost, arvestades metsi läbivate liinikoridoride hulka. Ka konkurentsiamet märkis, et liinikoridorid on Elektrilevil 28 protsendi ulatuses hooldamata jäänud. Puude ja võsa lõikamise kõrval vajavad aga hooldust ja vajadusel õigeaegset asendamist ka võrguseadmed.

Millised on lahendused? Näeme kindlasti vajadust hoida rikete ja plaanilise hooldustöö rahakotid eraldi, et rikked ei vähendaks niigi alahooldatud võrgu töökindlust veelgi. Rikete kiireks kõrvaldamiseks eriolukordades peaks Elektrilevi oluliselt parandama partnerite kaasamise süsteemi ja tegema kokkulepped, et turul saadaolev tööjõud tõhusalt ära kasutada.

Samavõrra kriitiline on korda saada juhtimiskeskuse töökorraldus ulatuslike katkestuste oludes. Võiks rääkida ka läbimõeldumate investeeringute ning võrguelektrikute järelkasvu vajadusest, mis tulevikus elektrivarustust üha rohkem mõjutama hakkab, ent see on juba eraldi jutt.

Kaarel Jänes on veendunud, et Eesti on valmis tormikahjudega toime tulema, kuna rikkemeeskondadest ei ole puudust. Tema arvamuse kohaselt on Eesti valmis kiirelt ja tõhusalt reageerima kõikvõimalikele tormikahjudele, tagades inimeste ohutuse ning abistades kahjustatud piirkondi. Samuti rõhutas Jänes vajadust pidevalt jälgida ja arendada kriisireageerimise süsteemi, et olla valmis ka tulevikus sarnaste olukordadega toime tulema. Kokkuvõttes usub Jänes, et Eesti on hästi ettevalmistatud ootamatute loodusõnnetuste lahendamiseks.