Juba kokkulepitud maksutõusudest eelarve lappimiseks ei piisa | Eesti

Eesti valitsus on otsustanud rakendada maksutõuse eelarve puudujäägi katmiseks, kuid see samm võib osutuda ebapiisavaks. Rahandusminister on hoiatanud, et juba kokkulepitud maksutõusudest ei pruugi piisata eelarve lappimiseks ning seetõttu võivad oodata veel raskemad otsused. See uudis on pannud riigi elanikud ja äriringkonnad muretsema ning tekitanud küsimusi selle kohta, kuidas valitsus kavatseb lahendada budgetiprobleeme ilma tavapärased teenused ja toetused ohtu seadmata.

Järgmiste aastate riigieelarves laiutab jätkuvalt mitmesaja miljoni euro suurune maksuauk. Valitsus kehtestab järgmisteks aastateks küll mitmeid uusi makse ja maksutõuse, ent eelarveaugu lappimiseks nendest ei piisa ning nägemust, kust raha leida, valitsusel veel pole.

Praeguseks koalitsioonis kokkulepitud maksutõusudest ei piisa, et lappida järgmise aasta eelarves laiutav auk. Koalitsioonipartnerid on ühel meelel, et tuleks liikuda eelarvetasakaalu suunas, kuid nägemus, kust ja mille arvelt seda teha, erineb.

“Meil hetkel kehtiv eelarvestrateegia on olemas, aga meil on laiapõhjalise riigikaitse maks ette nähtud 430 miljonit eurot ehk siis see võiks olla kaheprotsendine maks tulude pealt kõigile, kes tulusid teenivad – nii ettevõtted kui ka tavalised inimesed,” selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets.

Eesti 200 tulumaksu täiendavat tõstmist ei poolda.

“Ma arvan, et see ei anna tulemust ja paneb liiga suure koormuse justnimelt töötavale inimesele. /…/ See, mida me arutame, peaks olema hästi laiapindne, kindlasti just tulude poole, võib-olla ka käibe poole maksustamiseks, aga see peaks olema nii võimalikult laialt ühiskonna peale laiali määritud, et keegi ei saaks otseselt sellega pihta,” rääkis Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna.

Sotsiaaldemokraadid ei poolda aga käibemaksu täiendavat tõstmist.

“Käibemaks lööb väiksema sissetulekuga inimesi ikka väga valusalt. See tekitab probleeme juurde, see tekitab riigieelarvesse mõnes mõttes toimetulekuraskuste toetamise kulusid juurde. Palju mõistlikum on alati maksustada jõukuse poolt,” ütles Läänemets.

Ühel meelel on mõlemad partnerid aga selles, et pisikeste maksumuudatustega eelarveauku ära ei lapi.

“Selle asemel, et teha selliseid väikeseid, viie kuni 10 miljoni euro väärtuses, ma ei tea, habememakse näiteks, mida iganes, me peame vaatama seda asja laiemalt. /…/ Selle asemel, et hakata tulevikus neid erinevaid makse kehtestama, võiks mõelda laiapindsele julgeolekumaksule. Ega ma ei näe siin kedagi, kes siin väga tahaks väikeseid makse kehtestada,” selgitas Tsahkna.

“Vähemalt minul endal on juba küllastumus saanud igasugustest väikestest maksutõusudest ja -muudatustest. See võiks olla lahendatud ühe selge maksuküsimusega,” ütles Läänemets.

Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas eelistaks lahendust näha pigem kokkuhoius kui uutes maksudes, kuid lahendusi seni pole.

“Ma ei tahaks nendest eraldi rääkida enne, kui meil on ikkagi see lõplik arusaam ja kokkulepe, et me oleme leidnud igalt poolt kivi alt otsides, mida me võiksime veel ära jätta, et mitte maksumaksja pahameelt veelgi suurendada sellega, et me peame seda panust siis veel küsima,” rääkis Kallas.

“Üks asi on ideede väljakäimine ja teine nende lõplik vormistamine, mis jääb alati Reformierakonna peale – nii minu kui ka rahandusministri rind on haavleid täis – ja selle tõttu paraku me ka selliseid hurraaga lahendusi tegema ei lähe,” sõnas peaminister.

Tema sõnul ei ole valitsusel praegu kokkulepet täiendavate maksude kohta. 

Kuigi juba kokkulepitud maksutõusud olid vajalikud eelarve lappimiseks, ei piisa need ikkagi selle probleemi lahendamiseks täielikult. On oluline leida lõplik lahendus, mis muudaks meie eelarve jätkusuutlikuks ja tasakaalustatuks. Lisaks maksutõusule tuleb kaaluda ka teisi võimalusi, nagu kulude kärpimine või uute tulude allikate leidmine. Ainult nii saame tagada Eesti majanduse jätkusuutliku arengu ja heaolule uued võimalused. On oluline jätkata dialoogi ja koostööd erinevate osapooltega ning otsida parimaid lahendusi meie riigi eelarve väljakutsetele.