Joonas Vänto: majanduskasvu toob roheenergiamahukas tööstus | Arvamus

Tervitused kõigile! Täna räägime Joonas Vänto arvamusest majanduskasvu ja rohelise energia seosest tööstuses. Kui meie maailm liigub aina jätkusuutlikuma tuleviku suunas, on oluline mõista, kuidas rohelise energia kasutamine võib mõjutada meie majanduskasvu. Joonas Vänto pakub põnevaid vaatenurki sellele teemale, tuues välja, kuidas roheline energia võib olla võti jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tööstuse arengus. Olge valmis avastama, kuidas rohelised uuendused võivad tuua kasu mitte ainult keskkonnale, vaid ka majandusele.

Eesti võiks olla riik, kust saavad alguse innovatsioon, selle rahastamine, tööstuslik skaleerimine ja litsentseerimine. Edasi liiguksid projektid uutele suurtele turgudele, aga oskusteave, teadusmahukus ja intellektuaalomand jääksid siia. Selle tulevikuvisiooni elluviimiseks on vaja palju roheenergiat, kirjutab Joonas Vänto.

Hiljuti kõlas ühel energiavaldkonna suurüritusel liikvele ambitsioonikas üleskutse, et Eesti võiks seada eesmärgiks jõuda lähikümnendil punkti, kus meie aastane elektritarbimine on praegusega võrreldes enam kui kahekordne ning, mis veel olulisem, et suudame selle vajaduse katta taastuvenergiast.

Üleskutse suurendada energiatootmist sedavõrd hüppeliselt võib esmapilgul tunduda kummalisena, ent suheldes välisinvestoritega igapäevaselt julgen väita, et energia kättesaadavus ja hind on meie majandust edasiviivate välisinvesteeringute Eestisse maandamise üheks peamiseks eelduseks.

“Kusjuures investori jaoks on üha olulisem, et elekter pärineks taastuvatest allikatest.”

Paraku on aga tõsiasi, et nii nagu võtab aega investeerimisotsus energiatootmisvõimsuse rajamiseks, küpseb ka otsus tuua oma äri Eestisse või laiendada tegevust siinmail pikkamööda. Kusjuures investori jaoks on üha olulisem, et elekter pärineks taastuvatest allikatest. Seega mitte pelgalt mistahes energia kättesaadavus, vaid fakt, et meil ei ole veel piisavalt just kodumaist taastuvenergia tootmise võimekust, võib olla argument, miks investeering tehakse mujale.

Üks mis kindel on, et elektrit üle ei jää. Nii palju kui suudame rohelist energiat toota, nii palju suudame siia tuua ka kaasaegset ja tarka tööstust. Seega peab elektritootmisvõimsusi ja tööstusprojekte planeerima käsikäes, pidades silmas julget visiooni, et Eestist võiks tulevikus lisaks tugeva digiriigi kuvandile iseloomustada ka meie väga arenenud nutikas tööstussektor.

Mõni leiab, et seni, kuni ei ole suures mahus realiseerimist ootavaid tööstusprojekte, ei ole põhjust ka mahukateks investeeringuteks energiasektorisse, ent paraku teevad investorid oma otsused praeguse olukorra ja selgete riiklike kavade alusel ning konservatiivses tempos taastuvenergiavõimsuste arendamine võib tähendada mõnestki mahukast investeeringust ilmajäämist.

Meie geograafilisest asukohast tulenevalt on meil taastuvenergia tootmiseks väga hea potentsiaal. Selle potentsiaali realiseerumisel oleksid siin eriti konkurentsivõimelised tingimused innovaatiliste, maailma mastaabis keskmise suurusega tööstusprojektide Eestisse meelitamiseks. See aitaks omakorda luua siia arvukalt kõrgelt tasustatud töökohti.

Ühe välisinvesteeringute keskuse läbiviidud analüüsi tulemusel, kus hindasime 12 Eestisse tulekut kaaluva tööstusprojekti aastast elektrivajadust, oleks nende aastane elektrivajadus suisa 5,8 TWh, mis on koguni 73 protsenti kogu Eesti riigi praegusest tarbimismahust. Kui need plaanid realiseeruksid, tähendaks see Eestile 1,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid, SKP tõusu ligikaudu neli protsendipunkti ning pea 3000 uue töökoha loomist riiki. Kõige selle eelduseks on taastuvelektri olemasolu.

Huvi Eesti kui investeeringute sihtriigi vastu on rahvusvaheliselt väga suur. Eelmisel aastal aitasime Eestisse tuua 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid. Samal ajal moodustavad välisinvesteeringute keskuse Eestisse aidatud investeeringud kõigist riiki jõudvatest välisinvesteeringutest vaid osa.

Oluline on seegi, et Eesti huvi ei ole tuua riiki mistahes ettevõtteid. Peame olema väga valvsad, et iga siia tulev projekt täiustaks, mitte ei lõhuks siin toimivaid väärtusahelaid. Kuigi meie fookuses olevates valdkondades on huvi ja tulemusnäitajad rekordtasemel, on kahtlemata sektoreid, mis on märksa keerulisemas seisus. Seda olulisem on rasketel aegadel veenduda selles, et kasvuvõimalused seal, kus neid jätkuvalt on, oleksid maksimaalselt toetatud.

Hea näitena võib välja tuua viimaste aastate ühe olulisema investeeringu, Neo Performance Materials magnetitehase, mille käivitumist on oodata lähiaastatel. Magnetitehase rajamine Eestisse võimaldab siin arendada täiendavaid tegevussuundi ja meelitada siia uusi projekte, mis toetaksid autonduse elektrifitseerimist ja looksid Eestile võimaluse olla autonduse rohepöördes Euroopa võtmemängijate seas.

Eesti võiks olla riik, kust saab alguse innovatsioon, selle rahastamine, tööstuslik skaleerimine ja litsentseerimine. Edasi liiguksid projektid juba uutele suurtele turgudele, aga oskusteave, teadusmahukus ja intellektuaalomand jääksid siia. Selle ilusa tulevikuvisiooni elluviimiseks on aga vaja roheenergiat. Ja palju.

Kokkuvõttes võib öelda, et Joonas Vänto veendumus roheenergia võimekusse majanduskasvu soodustada on arvestatav ja oluline seisukoht. Tema arvamusartikkel toob esile, kuidas roheenergiamahukas tööstus võib olla võti jätkusuutliku majanduse arenguks Eestis. Rohelise energia kasutuselevõtt mitte ainult ei aita vähendada keskkonnakahjulikku mõju, vaid loob ka uusi võimalusi tööstuse ja majanduse arendamiseks. Seega on oluline pöörata tähelepanu roheenergia edendamisele ning see võib aidata kaasa Eesti majanduskasvule ja jätkusuutlikkusele tulevikus.