Joe Biden peatas uute LNG ekspordilubade väljastamise | Välismaa

Tere tulemast! Joe Bideni otsus peatada uute LNG ekspordilubade väljastamine on tekitanud palju kõneainet nii Eestis kui ka välismaal. See otsus mõjutab mitte ainult USA energiaturgu, vaid ka kogu maailma energiaturge, sealhulgas Eestit. LNG ekspordilubade peatamine võib avaldada mõju ka meie riigi energiajulgeolekule ning majandusele tervikuna. Antud olukord nõuab hoolikat jälgimist ja analüüsi, et mõista selle võimalikke tagajärgi ning leida lahendusi võimalikeks väljakutseteks. Olge valmis aruteludeks ja kaasamõtlemiseks selle teema üle!

USA president Joe Biden otsustas peatada uute veeldatud maagaasi (LNG) eksporditerminalide ehituse lubade väljastamise. Tegemist on tagasilöögiga USA kildagaasi tööstusele ning Euroopa lootustele suurendada gaasitarneid USA-st.

Bideni otsus on tingitud soovist saada noorte valijate poolehoidu novembris toimuvatel presidendivalimistel. Kliimaaktivistid on ammu nõudnud säärast sammu administratsioonilt.

Kokku mõjutab USA energeetikaministeeriumi uute lubade väljastamise pausile panek 17 LNG eksporditerminali projekti. Otsus ei mõjuta juba loa saanud terminalide ehitust ning tulevast eksporti.

“Selle perioodi jooksul vaatame põhjalikult üle LNG ekspordi mõjusid energiahindadele, USA energiajulgeolekule ning meie keskkonnale,” ütles Biden, lisades, et kliimakriis on tänapäeva eksistentsiaalne oht.

USA energeetikaminister Jennifer Granholm ütles ajakirjanikele, et USA LNG ekspordi tõusu ajal on tema juhitud ministeeriumile oluline jääda vastutustundlikuks. Ministeerium kaalub, kas ekspordimahtude suurenemine on avalikkuse huvides.

“Paus ei mõjuta juba lubatud eksporti või meie võimalust tarnida [gaasi] meie liitlastele Euroopas, Aasias või muudele juba lubatud ekspordi saajatele,” lisas ta.

Valge Maja pressiteates väideti, et energeetikaministeeriumi praegused majandus- ja keskkonnamudelid on umbes viis aastat vanad ning need ei hinda enam õigesti mõju kodumaistele energiahindadele ega arvesta heitmete viimaste hinnangutega.

Presidendiadministratsioon teatas samuti, et see soovib kaitsta uute LGN eksporditerminalide lähedal elavaid kogukondi saasteriskide eest.

USA on maailma suurim LNG eksportöör. Tarnete kogus on kasvanud pidevalt pärast esimese eksporditerminali töö alustamist 2016. aastal Louisianas. Vladimir Putini täiemahuline sissetung Ukrainasse ning Kremli otsusel aset leidnud Vene gaasi tarnete järsk katkemine põhjustasid energiakriisi Euroopas ning see kasvatas Euroopa riikide nõudlust USA gaasi järele.

Kokku töötab USA-s seitse LNG eksporditerminali, mis suudavad veeldada kuni 87 miljonit tonni maagaasi aastas, mis on piisav Saksamaa ja Prantsusmaa gaasinõudluse katmiseks. Veel viis ehitusjärgus olevat terminali suudavad veeldada aastas kokku 63 miljonit tonni maagaasi.

Praegune otsus paneb aga pausile veel 17 terminali rajamise plaanid.

USA gaasitööstus on kritiseerinud otsust ning püüdis veenda Bideni administratsiooni plaanist loobuda. USA meedias hakkasid levima esimesed teated sellise Valge Maja plaani kohta juba eelmisel nädalal.

Gaasitootjate sõnul kahjustab ekspordilubade väljastamise peatamine Euroopa energiajulgeolekut ning tekitab kahju arenguriikidele, mis soovivad loobuda söest ning kasutada gaasi üleminekukütusena.

“USA LNG ekspordilubade heakskiitu peatav otsus oleks viga, mis seaks Ameerika töökohti ja liitlasi ohtu, õõnestades samas globaalseid kliimaeesmärke,” seisis Granholmile neljapäeval saadetud avalikus kirjas, millele kirjutas alla 32 erinevat organisatsiooni.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Joe Bideni otsus peatada uute LNG ekspordilubade väljastamine on tekitanud vastakaid arvamusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ühelt poolt on see tekitanud muret Eesti energiavarustuse mitmekesistamise osas ning võib mõjutada ka Eesti-Ameerika suhteid. Teisalt võib see olla samm taastuvenergia arendamise suunas ning võimalus vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab Eesti energiaturgu ning millised võimalused avanevad uutele energialahendustele.