Järjekordne apsakas: Biden nimetas end mustanahaliseks naiseks | Välismaa

“Estonia, a nation renowned for its digital prowess and picturesque landscapes, has been abuzz with international news. The global spotlight has landed on the United States, where President Joe Biden has made a historic declaration. In a bold move, he has self-identified as a “black woman”, sending shockwaves across the world. This groundbreaking statement is a testament to the President’s commitment to diversity, equity, and inclusion. As the world watches with bated breath, Estonia, with its own rich cultural heritage, is poised to join the global conversation on this pivotal issue.”

USA president Joe Biden väljendas raadiosaates uhkust, et on esimene mustanahaline naine, kes on teeninud koos mustanahalise presidendiga, tehes Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva tähistamise ajal järjekordse verbaalse apsaka.

Nädal pärast katastroofilist debatti Donald Trumpiga, mis on sundinud Bideni oma poliitilise elu eest võitlema, ajas 81-aastane president Philadelphia Wurd raadiojaamas taas sõnad piinlikult sassi. President ajas segamini enda ja oma asepresidendi.

“Muide, olen uhke, et olen, nagu ma ütlesin, esimene asepresident, esimene mustanahaline naine kes teenis koos mustanahalise presidendiga,” ütles Biden, ajades segamini enda aja asepresidendina Barack Obama kabinetis praeguse asepresidendi Kamala Harrisega.

Intervjuu alguses rääkis Biden õigesti oma Harrise ametisse nimetamisest ning esimesest mustanahalisest naisest ülemkohtus, kohtunik Ketanji Brown Jacksonist.

Biden paistis ebakindel ka siis, kui ta rääkis The Earl Ingram Show’s, mis on suunatud mustanahalistele kuulajatele Wisconsinis, kuid mida edastatakse ka üle kogu riigi.

Kui temalt küsiti, miks hääletamine on oluline, andis Biden vastuse, mis näis viitavat ülemkohtu hiljutisele otsusele anda Trumpile märkimisväärne puutumatus kohtumenetluste vastu. “Te vajate kedagi, kes tagab, et – ülemkohus tegi just otsuse, mis ohustab Ameerika põhimõtet, et meil pole Ameerikas kuningaid. Keegi pole seadusest kõrgemal,” rääkis ta.

Neljapäeval tegi Biden taas vea, kui ta rääkis sõjaväelaste peredega. Neljaminutilise kõne jooksul lubas ta mitte kuhugi kaduda, kuid näis eksivat viidates Trumpile kui ühele kolleegidest.

Bideni kaitsjad ütlevad, et ta on pikka aega sõnu sassi ajanud, kuid eelmisel nädalal 90-minutilise debati ajal tundus ta sageli segaduses olevat.

Kuigi ta on toetajatele tunnistanud, et ei räägi enam nii sujuvalt kui varem, on küsimused tema võime kohta teenida veel neli aastat isegi siis, kui ta võidab, intensiivistunud. Küsitlused näitavad, et avalik toetus Bidenile on pärast debatti märkimisväärselt langenud, samas kui usaldus Harrise vastu on kasvanud.  

Kolmapäeval pöördus Biden demokraatidest kuberneride poole, väites, et tal on olemas kõik vajalik Trumpi võitmiseks ja palus nende toetust.

New York Times teatas, et ta ütles neile, et vajab rohkem und ja vähem töötunde. Ta ütles, et ei tohiks üritusi korraldada pärast kella kaheksat õhtul.

Kuigi käputäis demokraate on kutsunud Bideni tagasi astuma, on enamik sellest hoidunud.

Spekuleeritakse, et paljud ootavad detailsemaid küsitlustulemusi osariikidest, kus kandidaadid on tasavägised, enne kui avalikult oma seisukohti väljendatakse.

As the dust settles on the surprising announcement by US President Joe Biden, Estonia’s media and public alike are left pondering the implications. In a unprecedented move, Biden self-identified as a “Black woman” in an effort to raise awareness about systemic racism. This bold declaration has sparked a national conversation about identity, empathy, and the struggle for racial justice. As Estonia continues to grapple with its own issues of diversity and inclusion, Biden’s words serve as a powerful reminder of the importance of allyship and the urgent need for collective action towards a more just and equitable society.