Jahimehed on mures põtrade arvukuse langemise pärast | Eesti

Estonia’s hunters are facing a growing concern over the declining population of deer in the country. With the number of deer decreasing, hunters are worried about the long-term impact on the local ecosystem and the future of their sport. The decrease in deer population not only affects the hunting community, but also raises concerns about the balance of the ecosystem in the forests. As a result, there is an urgent need for conservation efforts and sustainable hunting practices to address the issue and ensure the preservation of the deer population in Estonia.

Jahimehed on mures, et metsa- ja maaomanike surve tõttu on põtrade arvukus liiga hoogsalt langenud. Kliimaministeeriumi jahindusnõuniku Aimar Rakko sõnul on põtrade arvukus praegu mõistlikul tasemel ja liigseid metsakahjustusi ei tohiks enam olla.

Eesti Jahimeeste Seltsi teatel kütiti lõppenud jahi-hooajal kokku 4037 põtra – see on 164 looma vähem kui keskkonnaagentuuri seirearuande järgi oleks lubatud. Jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe on mures, et põtrade arvukus langeb liiga hoogsalt.

“Hindame arvukuseks 7500 ja see arvukus on meie arvates minimaalne, mille puhul mets saaks kasvada ja jahimees saaks veel jahti pidada. Meie hinnangul ei tohiks seda arvukust enam allapoole viia, vaid me peaksime seda hoidma,” rääkis Vahtramäe.

Kliimaministeeriumi jahindusnõuniku Aimar Rakko sõnul on jahimehed liiga pessimistlikud ja kõigepealt tuleks ära oodata värsked seireandmed, mis selguvad jaanipäeva paiku.

“Põtrade arvukus viimastel aastatel on mõnevõrra vähenenud, aga kindlasti mitte nii palju, kui praegu jahimehed seda püüavad näidata. Põtrade loenduseks tehtavad pabulaloendused, jäljeindeksid, ruutloendused on ju kõik veel keskkonnaagentuuril tegemata. Viimased seired tehti aasta tagasi, 2023. aastal, ja siis hinnati põdra arvukuseks Eestis ligikaudu 11 000 isendit. Jahimehed pakuvad välja 7500, mis oleks liiga suur langus ja ei ole väga tõenäoline, et põtrade arvukus selle ühe aastaga niivõrd palju on langenud,” rääkis Rakko.

2013. aastal oli põtru 20 000. Sel aastal kinnitati uus jahiseadus ja algas põtrade intensiivne küttimine.

Priit Vahtramäe sõnul saigi jahimeeste ülesandeks põtrade arvukust reguleerida. “Tuli viia see tasemele, kus kõik osapooled oleks sellega rahul. Kindlasti metsaomanik tahaks, et põdra arvukus oleks võimalikult madal ja kahjustused oleks võimalikult väiksed,” sõnas Vahtramäe.
.
Küttimismahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, kus on esindatud nii jahimehed, metsa- ja maaomanikud kui ka riik. Aimar Rakko sõnul võiks praegu jahisurvet vähendada küll.

“Võib öelda küll, et kümmekond aastat tagasi oli põdra arvukus Eestis oluliselt kõrgem, põtrade tekitatud metsakahjustusi oli oluliselt rohkem. Seetõttu suurenes sel perioodil märgatavalt küttimissurve. Põdra arvukus läks alla, aga see küttimissurve, öelgem psühholoogiline surve jäi maoomanikelt ja metsaomanikelt alles. Jahindusnõukogudes saavad ju jahimehed ja maaomanikud ise seda küttimismahtu arutada ja mahud kokku leppida. Kui nad näevad, et selles maakonnas tegelikult seireandmete järgi on põtrade arvukus oluliselt langenud, siis ka seda küttimismahtu maha võtta,” kirjeldas Rakko.

Tema sõnul on jahindusnõukogudes väga mõistlikud inimesed, kes kohalikke olusid tunnevad.

Priit Vahtramäe sõnul võiks põtrade arvukus püsida umbes 10 000 peal ja seda saavad ka jahimehed ise mõjutada.

“Selleks tuleks edaspidi rohkem pöörata tähelepanu valiklaskmisele, struktuuridele. Laskmisel see tähendab seda, et kõiki sugupooli tuleb võrdselt küttida. Nii pulle, lehmi, vasikaid. Kui vasikaid on vähem, siis tuleb ka norme alandada. Kui vasikad on rohkem, saab seda tõsta, aga me ei tohiks küttida üle juurdekasvu,” ütles Vahtramäe.

Kokkuvõttes on jahimehed Eestis mures põtrade arvukuse vähenemise pärast. See võib mõjutada nii looduse ökoloogilist tasakaalu kui ka jahindust kogu riigis. Põtrade vähenenud arv võib tuua kaasa probleeme metsandusele ning vähendada ka looduslike elupaikade mitmekesisust. Seega on oluline leida tasakaal looduslike populatsioonide kaitsmise ning jahinduse arendamise vahel, et tagada Eesti looduse jätkusuutlikkus tulevikus. Hiiglastel meie iseseisvusajal!