Tere tulemast Eestisse! Jaanuarikuu tõi endaga kaasa piimatoodete hinnalanguse pidurduse Toidupoodides üle kogu riigi. See on põhjustanud paljude tarbijate muret ja beebitoitude ning piimajookide hindade tõusu. Majanduse seisukohast on see tekitanud ka küsimusi seoses inflatsiooni ja tarbimismustritega. Kuigi Eestimaa talud toodavad endiselt kvaliteetseid piimatooteid, on oluline arvestada turu nüanssidega, mis mõjutavad hindu. Jääme ootama, kuidas see majanduslik olukord edasi areneb.
Eesti toidupoodides kerkisid hinnad eelmisel aastal kiiresti ja ehkki hüppelisi tõuse konjunktuuriinstituudi (EKI) ülevaade Eesti toidupoodide hindadest ei peegelda, näitavad jaanuari anndmed, et vaikselt liiguvad hinnad jätkuvalt ülespoole. Oma mõju on hindadele ka sellest aastast kehtima hakanud kõrgemal käibemaksumääral.
Ainus kaubagrupp, mille puhul on kõik hinnad aastaga langenud, on piimatooted.
Kõige enam odavnes võrreldes 2023. aasta algusega piim, eriti kilepakendis piim, mis maksis aasta eest 84 senti, nüüd aga 72 senti ehk langus oli üle 14 protsendi.
Ka kilepakendis keefir ja hapukoor odavnesid ligi üheksa protsenti, mis tähendab, et keefiripaki sai aasta eest osta 91 sendiga ja nüüd maksab see 83 senti, hapukooreliitri hind langes aastataguselt 3,65 eurolt 3,31 euroni.
Kui aga võrrelda jaanuari hindu eelmise aasta detsembri hindadega, ilmneb, et langus on lõppenud ja hinnad taas vaikselt tõusule pööranud, sest näiteks piimaliitri hinnale lisandus ühe kuuga kaks ja keefiriliitrile kolm senti.
Hapukoor maksis samuti seitse senti rohkem kui kuu varem ja kodujuustu hinnale lisandus kaheksa senti. Selles kategoorias oli ainus kaup, mis odavamaks muutus, kohvikoor, kuid hinnalangus oli pea märkamatu ehk vaid üks sent.
Munade hind on tõusnud nii kuu- kui ka aastavõrdluses.
Kümne M-suuruses kohaliku munaga karp maksis aasta tagasi 2,26 eurot, tänavu jaanuaris sai selle poest kätte keskmiselt 2,70 euroga. Sellist liiki muna oligi aasta kõige hoogsam kallineja – hinnalisa tuli ligi viiendiku võrra. Ka viimase kuuga lisandus sellise munakarbi hinnale kaheksa senti. L-suuruses munad kallinesid aastaga 11 protsendi võrra ning viimase kuuga tuli hinnale veel mõni sent juurde.
Peaaegu märkamatu oli importmunade hinnatõus – aasta tagasi maksis keskmine importmunakarp 2,32 eurot ja nüüd 2,33 eurot.
Teravilja- ja pagaritoodete hindade juures paistab silma jahu hinna langus: see maksis eelmise aasta esimesel kuul 1,37 eurot kilogramm, nüüd aga 1,26 eurot ehk kaheksa protsenti vähem. Ka viimase kuuga odavnes jahukilo kahe sendi võrra.
Leiva ja saia hind samal ajal kerkis. Leiva aastane hinnatõus oli suurem, ligi kaheksa protsenti, sai aga kallines viie protsendi võrra. Viimase kuuga kallines leib veel 0,7 protsendi ja sai 1,4 protsendi võrra.
Kaerahelveste hind on teiste toodetega võrreldes stabiilsem olnud, aastatagusega võrreldes maksis nende kilo neli senti rohkem, aga viimase kuuga odavnes viie sendi võrra ehk kõikumine ei ületanud paari protsenti.
Ka suhkru hinna järsk tõus on praeguseks minevikku jäänud. Suhkrukilo maksis jaanuaris poodides keskmiselt 1,36 eurot, aasta tagasi 1,33 eurot ning eelmise aasta detsembris 1,41 eurot.
Lihatoodete hinnad on aastavõrdluses kallimad ning hinnatõusu esirinnas on importbroiler, mis maksis jaanuaris 18 protsenti rohkem kui möödunud aasta hakul – 3,91 eurot. Kohalik broiler kallines sellega võrreldes märksa vähem, kolm protsenti.
Üheksa protsenti kallim on ka kodune hakkliha, mille mullu sai kätte 7,49 euroga, jaanuaris aga maksis see 8,13 eurot. Ka pärast detsembrit lisandus hakkliha hinnale seitse senti.
Protsentuaalselt on hakklihaga sama palju kallinenud ka viinerikilo, mulluse 6,76 euro juurest 7,34 euroni. Võrreldes detsembriga on viinerid siiski 18 senti odavamaks läinud.
Üle üheksa protsendi lisandus aastaga searibi kilohinnale, kuid pärast eelmise aasta detsembrit on see mõne sendi odavnenud.
Veiseliha hind on aastaga viie protsendi võrra kallinenud ning jätkas kallinemist ka pärast eelmise aasta detsembrit, sest siis maksis see 17,49 eurot, jaanuaris aga juba 17,72 eurot kilogrammist.
Kala hind kõigub kuust kuusse rohkem kui teiste kaupade maksumus. Näiteks jahutatud forellifilee maksis jaanuaris poodides viiendiku vähem kui aasta eest ja 14 protsenti vähem kui möödunud aasta jõulukuul. Ka jahutatud ahven odavnes aastaga 16 protsenti ja viimase kuuga veel 11 protsenti.
Samas aga lisandus jahutatud lõhe hinnale poelettidel 18 protsenti. Aasta eest oli selle kilohind 10,80 eurot, selle aasta jaanuaris aga 12,72 eurot. Võrreldes viimase detsembriga oli hind siiski viis protsenti allapoole tulnud.
Turgudel kallines jahutatud lõhefilee aastaga veerandi võrra, 21,11 eurolt 26,40 euroni. Ka pärast detsembrit lisandus selle hinnale 10 senti.
Köögiviljade puhul on näha nii suuri tõuse kui ka väiksemaid langusi. Kõige enam kallinesid importtomat ja -kurk, aastaga vastavalt 37 protsenti ja 29 protsenti. Ka mugulsibula hind kerkis aastaga üle veerandi võrra.
Pärast lõppenud aasta detsembrit lisandus sibulakilo hinnale veel kuus protsenti ja importkurgikilo sai lausa 14 protsenti hinnalisa ehk kui detsembris maksis see 2,78 eurot, siis jaanuaris juba 3,16 eurot.
Ka kohalik kurk kallines samal ajal kiires tempos. 2023. aasta jaanuaris oli kurgikilo hind poes keskmiselt 4,94 eurot, mullu detsembris 5,57 eurot ja tänavu jaanuaris 6,29 eurot. Hind tõusis aastaga 27 ja ühe kuuga 13 protsenti.
Protsentuaalselt on kõvasti ehk 33 protsenti langenud peakapsa hind, 61 sendilt mullu jaanuaris 41 sendile tänavu jaanuaris. Porgandi hind viimase kuuga ei muutunud, aga langes aastavõrdluses kümne sendi ehk seitsme protsendi võrra.
Kartuli hind on aastaga üsna muutumatuna püsinud.
Kallinenud on aga õunad. Importõun maksis aasta tagasi keskmiselt 1,74 eurot kilo, selle aasta jaanuariks oli aga hind tõusnud viiendiku võrra 2,11 euroni. Ühe kuuga lisandus kilohinnale veel mõni sent.
Samal ajal kallines kohalik õun aastaga 14 ja viimase kuuga veel 16 protsenti. Mullu sai Eesti õuna kätte 3,55-eurose kilohinnaga, jaanuaris maksis see aga juba 4,06 eurot.
In conclusion, the slight slowdown in the price decrease of dairy products in Estonian supermarkets in January is a sign of stability in the economy. While consumers may have hoped for continued drops in prices, the fact that the decline has slowed indicates that the market is finding a balance. It is important for both consumers and producers to have a stable and predictable market, and this slight slowdown could be a positive sign for the Estonian economy. Overall, the Estonian food market continues to show resilience and adaptability in the face of economic fluctuations.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus