Inkassofirmad lähevad finantsinspektsiooni järelevalve alla | Majandus

2184790h9e3dt24

Tere tulemast! Viimastel aastatel on inkassofirmade tegevus Eestis tõusnud ja seetõttu on finantsinspektsioon otsustanud võtta nende tegevuse järelevalve alla. See samm on oluline, et tagada, et inkassofirmad järgivad rangeid eeskirju ja kaitsevad tarbijate õigusi. Järelevalve alla võtmine aitab kindlustada Eesti majanduse stabiilsust ja usaldusväärsust ning annab tarbijatele kindluse, et nende finantsasjad on kontrolli all. See areng on oluline samm Eesti majanduse tugevuse tagamisel ja tarbijate kaitsekindluse suurendamisel.

Valitsus kiitis heaks inkassofirmade seaduseelnõu, selle jõustumisel peavad laenulepingustest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega tegelevad ettevõtted taotlema finantsinspektsiooni tegevusloa.

“Nüüd tagatakse see, et inkassode tegevus muutub läbipaistvamaks ja võlgnikke ülemäära ei survestata,” ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Tekivad võlgniku teavitamise kohustused. “Võlgnikule tuleb võimalikult selgelt ja lihtsalt anda infot selle kohta, mida täpselt temalt sisse nõutakse ja kui suur on tema võlgnevus nii võla enda kui intresside osas, lisaks tuleb anda ka selge info selle kohta kuidas esitatud nõuet vaidlustada. Sellega loome võlgnikule paremad võimalused oma huvide eest seista,” selgitas finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Lisaks eelpool mainitud infoandmise kohustusele peab inkasso tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt. Samuti tuleb austada ja kaitsta võlgnike isikuandmeid ja eraelu puutumatust ning suhelda võlgnikega viisil, mis ei kujuta endas ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist.

Uued nõuded tulevad ka inkassofirmade juhtidele ja omanikele – näiteks ei saa inkassofirma juhiks olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega. Inkassofirmade minimaalne kapitalinõue saab olema võrreldes tavaettevõtetega kõrgem – 25 000 eurot.

Eraldi näeb eelnõu ette täiendavad nõuded pankadele ja muudele krediidiandjatele – sätestatakse, et enne täitemenetluse algust tuleb laenuandjal kaaluda kas on siiski võimalusi, et maksetähtaja ületanud tarbijakrediidilepinguid saaks muuta niimoodi, et võlgnik suudaks pikemas perspektiivis oma võla tasuda ja kohtumenetlust ei peakski alustama.

Loe rohkem:  Omavalitsused biogaasil sõitvaid busse välja vahetama ei torma | Majandus

Krediiditurul inkassona tegutsevad äriühingud peavad finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa saama hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks. Sellega tekib finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

Krediidilepingutest tulenevate nõuete haldamise ja sissenõudmisega tegeleb Eestis hinnanguliselt kümmekond ettevõtet ehk enamik Eestis asutatud ja tegutsevatest inkassofirmadest. Seega hakkab seadus edaspidi reguleerima suuremat osa Eesti inkassoturust.

Kokkuvõttes võib öelda, et inkassofirmade järelevalve alla minek on oluline samm Eesti majanduse reguleerimisel. Finantsinspektsiooni sekkumine aitab tagada, et inkassofirmad järgivad rangeid eeskirju ja käituvad eetiliselt võlgade sissenõudmisel. See peaks looma õiglasema ja läbipaistvama keskkonna nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Samuti aitab see vähendada tarbijate võimalikku ekspluateerimist ja ebaseaduslikku tegevust inkassofirmade poolt. Loodetakse, et see samm viib positiivsete muutusteni Eesti majanduses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga