ISW: Venemaa võib Avdiivkas kasutatud taktikat laiemalt korrata | Välismaa

2264343h0ffat24

Tensions between Russia and Ukraine have been simmering for years, and recent developments in the region have raised concerns that Russia may be preparing to deploy similar aggressive tactics on a broader scale. The International Security Watch (ISW) has warned that Russia could be planning to repeat the use of covert military forces and information warfare, as seen in Avdiivka, in other parts of Eastern Europe. With Estonia situated just across the border from Russia, the potential implications of such actions are of significant concern to both the government and the public. As the situation continues to evolve, it has become increasingly important for Estonia to remain vigilant and prepared for any potential escalation of conflict in the region.

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) väitel võib Venemaa Avdiivkas edu toonud taktikat veel kasutada, kui Lääne tugi Ukraina õhutõrjele toppab.

Oluline 18. veebruaril kell 12.15:

– Ukraina õhutõrje tulistas pühapäeval alla lennuki Su-34, droone ja raketi;

– Putin nimetas Avdiivka langemist oluliseks võiduks.

Venemaa võib Avdiivkas edukust näidanud taktikat laiemalt korrata, kui Lääs jätkab sõjalise abiga viivitamist, teatas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW märkis, et Vene väed kindlustasid Avdiivka pealetungi ajal üleoleku õhus, samal ajal kui lääneriikide viivitused on takistanud Ukraina õhutõrjet.

Kaitseminister Rustem Umerov ütles pärast Ukraina taandumist Avdiivkast, et Ukraina vajab kaasaegseid õhutõrjesüsteeme Vene juhitavate pommide vastu, kaugrelvi Vene formatsioonide hävitamiseks ja rohkem suurtükimürske.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et Vene vägedel oli 17. veebruaril täielik kontroll Avdiivka üle. ISW andmetel oli Moskva edu suures osas tingitud lokaliseeritud õhuülekaalust ja uuest taktikast korraldada massilisi pommirünnakuid, et toetada edasiliikuvaid jalaväevägesid.

Ukraina seersant Jehor Firsov ütles üleriigilises televisioonis, et Vene väed on viimastel päevadel Avdiivka pihta saatnud kuni 500 juhitavat pommi, vahendas The Kyiv Independent.

Loe rohkem:  Soome soovib enda territooriumile NATO vägesid | Välismaa

3. eraldiseisva ründebrigaadi pressiesindaja Oleksandr Borodin ütles 16. veebruaril avalik-õiguslikule ringhäälingule Suspilne, et Venemaa heitis ühe päevaga alla 60 KAB-pommi. “See on väga suur arv rinde suhteliselt väikesel alal,” ütles ta.

Juhitavate pommide tegevusraadius on 70 kilomeetrit ja need võimaldavad Venemaal anda lööke kaugemalt rindejoone tagant.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et ainus viis, kuidas Ukraina saab taoliste pommide vastu võidelda, on tulistada alla pomme viskavad Su-34 ja Su-35 lennukid, vahendas The Kyiv Independet.

Ukraina tulistas alla ühe Vene lennuki Su-34

Ukraina õhutõrje tulistas pühapäeva hommikul alla 12 drooni Shahed, lennuki Su-34 ja ühe Kh-59 raketi, teatasid Ukraina õhujõud.

Lennuk tulistati alla kell 6 hommikul Ida-Ukraina kohal. Droonid ja rakett tulistati alla Tšernihivi, Sumõ, Poltava, Kirovohradi ja Dnipro oblastis öise ja hommikuse rünnaku käigus.

Rünnaku käigus lasi Venemaa välja kuus juhitava õhutõrjerakettiga S-300, kolm tiibraketti Kh-22, juhitava õhuraketi Kh-59 ja 14 ründedrooni Shahed.

Poltava piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juhi Philip Pronini sõnul tabas üks droon infrastruktuurirajatist Poltava oblastis.

“See põhjustas tulekahju, mis on juba kustutatud. Ohvreid ega vigastatuid ei olnud,” kirjutas ta oma Telegrami kanalil.

Sumõ oblastis hukkus 17. veebruari õhtul toimunud Vene mürskudes üks inimene ja üks sai vigastada. Venemaa raketirünnakutes hukkus samal õhtul ka vähemalt kaks inimest Donetski oblastis Slovjanskis ja Kramatorkis.

Laupäeva pärastlõunal hukkusid Harkivi oblastis Kupjanskis Vene rünnakutes vähemalt üks inimene ja viga sai viis inimest.

Ukraina sõjaväelased tulistasid laupäeva hommikul alla kaks Venemaa hävitajat Su-34 ja veel ühe Venemaa lahingulennuki Su-35.

Putin nimetas Avdiivka langemist oluliseks võiduks

Ukraina liider ütles Müncheni julgeolekukonverentsil, et relvatarnete aeglustumine mõjutab otseselt rindejoont ja sunnib Ukrainat territooriumi loovutama.

“Ukraina hoidmine kunstlikus relvadefitsiidis, eriti suurtükiväe ja kaugmaa võimete puudujäägis, võimaldab Putinil kohaneda sõja praeguse intensiivsusega,” ütles ta.

Loe rohkem:  USA avalikustas seni suurima Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi | Välismaa

Avdiivka oli Moskvale esimene suur sõjaline võit alates eelmise aasta maist. Analüütikud usuvad, et Ukraina Avdiivkast taganemine annab sõjas initsiatiivi Vladimir Putinile, ja seda kuu aega enne valimisi, mis annavad talle veel kuus aastat ametisolekut, ja päev pärast Venemaa juhtiva opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surma.

Putin nimetas Avdiivka langemist oluliseks võiduks, ütles Kreml oma veebisaidil avaldatud avalduses. Putin avaldas austust ka hukkunud sõduritele öeldes: “Igavene au kangelastele, kes langesid sõjalise erioperatsiooni ülesannete täitmisel!”

Avdiivka langemist nähakse ka järjekordse sammuna Moskva haarde kindlustamiseks umbes 20 kilomeetrit idas asuva Donetski piirkondliku keskuse üle, mida Venemaa ja venemeelsed väed hoiavad alates 2014. aastast.

Venemaa ei ole avaldanud üksikasju oma kaotuste kohta Avdiivka üle käinud jõhkrates lahingutes, kuid Ukraina ametnike ja Lääne sõjaliste analüütikute sõnul on selle edusammuga kaasnenud ulatuslikud kaotused nii isikkoosseisu kui ka soomusmasinate osas. Samuti kirjutavad mõned sõjablogijad, et Venemaal ei ole endiselt täielikku kontrolli linna loodeservas asuva Avdiivka koksi- ja keemiatehase üle, mis on olnud Avdiivka viimane tugipunkt ja kus usutakse olevat veel Ukraina üksusi, vahendas Reuters.

“Kasutame meetmeid linna täielikuks puhastamiseks Ukraina võitlejatest ja linnast lahkunud Ukraina üksuste blokeerimiseks, mis asuvad Avdiivka koksi- ja keemiatehases,” ütles Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ministeeriumi Telegrami kanalil avaldatud videos.

Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa võib Avdiivkas kasutatud taktikat laiemalt korrata, et saavutada oma eesmärke Ukrainas ja teistes konfliktides. Kui rahvusvaheline kogukond ei astu resoluutselt vastu sellistele agressiivsetele sammudele, võib see julgustada Venemaad edasi tegutsema ja kahjustada rahu ja stabiilsust piirkonnas. Seetõttu on oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid jälgiksid olukorda tähelepanelikult ning võtaksid vajalikke meetmeid Venemaa agressiivse käitumise tõkestamiseks. Ainult sel moel saame tagada rahu ja stabiilsuse piirkonnas ning kaitsta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga