ISW: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on Venemaa poliitikud väljendanud soovi luua puhvertsoon Harkivi oblastis, mis on lähedal Eesti idapiirile. See tekitab muret meie riigi julgeoleku pärast ning nõuab tähelepanelikkust ja valmisolekut reageerida võimalikele arengutele piirialadel. See uudis tuletab meile meelde, kui oluline on jälgida rahvusvahelisi suhteid ning olla valmis kaitseks oma territooriumi eest. Jätkame valvsust ja oleme valmis koostööks meie liitlastega, et tagada meie riigi turvalisus.

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul soovivad Vene poliitikud luua puhvertsooni Harkivi oblastis. Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks. USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale.

Oluline 10. jaanuaril kell 5.43:

– ISW: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis;

– Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks;

– USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale.

ISW: Vene poliitikud soovivad luua puhvertsooni Harkivi oblastis

Mõttekoja ISW andmetel sagenevad Venemaal üleskutsed uue pealetungi alustamiseks kogu Harkivi oblastile, et luua vähemalt 15 kilomeetrit sügav puhvertsoon Harkivi ja Belgorodi oblasti vahel.

Nii esines Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov 9. jaanuaril avaldusega, milles ta lubas teha lõpu Ukraina suurtüki- ja raketirünnakutele Belgorodi oblastile.

Vene marurahvuslased on teinud üleskutseid niinimetatud puhvertsooni loomiseks Harkivi oblastis juba alates 2023. aasta suvest, kui Ukraina toetatud Leegioni Venemaa Vabadus ja Venemaa Vabatahtlike Korpuse (VVK) võitlejad viisid läbi reide Belgorodi oblasti territooriumile.

Peskovi avalduse järel kordasid mitmed Vene marurahvuslikud sõjablogijad ja poliitikud üleskutseid Harkivi oblastile pealetungi korraldamiseks.

Siiski ei arva ISW analüütikud, et Venemaal oleks mitmesaja kilomeetri pikkusel rindel uue pealetungi korraldamine kuigi lihtne. Analüütikute sõnul ei piisaks selleks isegi kõikidest Vene vägedest, mis viibivad reservis Ukraina-Venemaa piiril.

Küll aga võib Venemaa tõsta rünnakute intensiivsust Kupjanski linnale, mis asub Harkivi oblasti kirdeosas Luhanski oblasti administratiivpiiri lähedal. ISW peab selles piirkonnas tegutsevate Vene üksuste lahinguvõimet parimaks kogu okupeeritud Ukrainas.

Time peab Ukraina lõhenemist aasta üheks suuremaks globaalseks riskiks

USA ajakiri Time avaldas toimetuse hinnangul 2024. aasta kümme peamist globaalset riski, millest kolmandal kohal on “lõhestatud Ukraina”, vahendas kolmapäeval portaal Unian.

“2023. aastal olid põhisündmusteks kaks sõda – Euroopas Venemaa vs. Ukraina ja Lähis-Idas Iisrael vs. Hamas. 2024. aastal need konfliktid laienevad, kuid suurimaks globaalseks ohuks on hoopis kolmas “sõda” – Ühendriigid iseenda vastu,” ütleb artikkel.

Ajakirjanikud märgivad, et Venemaa sissetung Ukrainasse oli Moskvale ajalooline lüüasaamine: NATO laieneb, läbirääkimised Ukraina Euroopa Liidu liikmesuse üle on juba alanud ja Venemaale on kehtestatud karmid sanktsioonid. Lisaks on külmutatud Venemaa varad, mida saaks kasutada Ukraina taastamiseks.

“Kuid tänavu Ukraina de facto lõheneb ning Venemaal on nüüd initsiatiiv lahinguväljal ja materiaalne eelis. 2024. aasta on sõjas pöördepunkt: kui Ukraina ei lahenda lähitulevikus oma kaadriprobleeme, ei suurenda relvade tootmist ega suuda välja töötada realistlikku sõjastrateegiat, võivad selle territoriaalsed kaotused olla pöördumatud ja laieneda,” kirjutab väljaanne.

Märgitakse, et Ukraina on saanud tugeva löögi USA poliitilise ja materiaalse toetuse vähenemise tõttu ning väljavaated Euroopa abi osas on “vaid veidi paremad”. Riik vajab ka rohkem vägesid.

“Kõigil neil põhjustel võtab Kiiev tänavu suuremaid sõjalisi riske, sealhulgas annab rohkem lööke sihtmärkide pihta Venemaa territooriumil, mis kutsub esile Moskva enneolematu reaktsiooni ja võib NATO konflikti tõmmata,” leiavad ajakirjanikud.

Aasta muude globaalsete riskide seas on Timesi nimekirjas esikohal USA võitlus “iseenda vastu”. Toimetuse hinnangul süvendavad presidendivalimised riigi poliitilist lõhet ja panevad Ameerika demokraatia viimse piirini proovile.

USA ja liitlased mõistsid hukka Põhja-Korea raketitarned Venemaale

Ligi 50 riiki ühines teisipäeval USA-ga, mõistes hukka Põhja-Korea väidetavad raketitarned Venemaale ja nõudes säärase koostöö viivitamatut lõpetamist.

USA teatas läinud nädalal, et relvanappuses Venemaa ründas Ukrainat Põhja-Korea rakettidega, mis on oma raketi- ja tuumaprogrammide tõttu rahvusvaheliste sanktsioonide all.

Välisminister Antony Blinkeni, Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borrelli ja veel 47 välisministri ühisavalduses mõisteti väidetavad raketitarned “kõige karmimalt” hukka.

“Nende relvade üleandmine suurendab Ukraina rahva kannatusi, toetab Venemaa agressioonisõda ja õõnestab ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamise režiimi,” seisis USA välisministeeriumi avaldatud dokumendis.

Avalduse kohaselt rikkus väidetav raketisaadetis “räigelt” ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone Põhja-Koreale.

“Jälgime tähelepanelikult, mida Venemaa annab KRDV-le vastutasuks selle relvatarne eest,” seisis avalduses, viidates Põhjale ametliku nimega Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

Nad kutsusid mõlemat riiki üles järgima Julgeolekunõukogu resolutsioone ja “lõpetama viivitamatult kõik sammud, mis neid rikuvad”.

47 riiki, kes avalduse allkirjastasid, olid valdavalt Euroopast, kuid ka Ühendriikide lepingulised liitlased Lõuna-Korea ja Jaapan.

Allakirjutanute seas on ka Iisrael, kes on oma Venemaa-teemalistes avaldustes olnud ettevaatlik – kes on tugevalt seotud naaberriigi Süüriaga –, kuid on lootnud ka USA toetusele oma kolm kuud kestnud sõjalises kampaanias Gazas vastuseks Hamasi rünnakule.

In conclusion, the proposal by Russian politicians to create a buffer zone in the Harkiv oblast is a concerning development for Estonia and the region as a whole. This move could escalate tensions and further destabilize the situation in Ukraine, posing a threat to Estonia’s security. It is essential for Estonia to continue working with its allies to condemn such actions and to support Ukraine’s sovereignty and territorial integrity. Furthermore, it is crucial for Estonia to remain vigilant and prepared to defend itself against any potential threats originating from Russia.