Indrek Neivelt: kui laev lekib, tuleb hakata auke kinni panema | Majandus

1988987h0c06t24

Tere tulemast! Indrek Neivelt, tuntud pangajuht ja majandustegelane, on tuntud oma teravate ja otsekoheste seisukohtade poolest majandusküsimustes. Tema käesolev väljaütlemine “kui laev lekib, tuleb hakata auke kinni panema” peegeldab tema filosoofiat, et majanduslikud probleemid tuleb kiiresti ja otsustavalt lahendada. Neivelt on ka olnud asutaja ja juhatuse liige mitmetes edukates ettevõtetes ning ta on tuntud oma kirgliku ja põhjaliku lähenemisega majandusalastele küsimustele. Sellepärast tasub kindlasti jälgida tema mõtteid ja seisukohti majandusteemadel.

Eesti majandus on kaheksa kvartalit järjest kahanenud, kuid valitsus on tegelenud viimase aasta jooksul väikeste probleemide lahendamisega, märkis ettevõtja Indrek Neivelt “Esimeses stuudios”. Tema hinnangul tuleb majanduse turgutamise nimel anda ettevõtetele tegutsemiseks odavaid sisendeid, eelkõige soodsamat energiat.

Neivelt tõdes, et kuigi Eesti praeguste majandusraskuste taga on ka objektiivseid põhjuseid, näiteks see, et energeetika sai Venemaa täiemahulise sissetungi järel pihta, oleks Eesti pidanud ka ise tegutsema rohkem ettepoole vaadates. Majandusolukorra parandamiseks tuleks tema sõnul suuremaid otsuseid teha.

“Kui laev lekib, siis tuleb hakata auke kinni panema,” ütles ta. “Me oleme aasta aega tegelenud pisikeste aukudega. Suured augud on lahti. Pisikesed augud oleme üritanud kinni panna vaikselt, kust saaks 10-miljonilise augu, veel teise 10-miljonilise augu. Aga siis ühest kohast jookseb 200-300 miljonit välja, mujalt jookseb 150 miljonit välja. Sellega tuleb hakata tegelema,” rääkis ta.

Üks oluline asi, millega tegeleda vaja, on Neivelti hinnangul energia hind.

“Miks meil ei ole EstLink 3? Miks? Soomlased ütlesid mitu aastat tagasi, et neil pole aega tegeleda sellega, tegeleme pärast aastat 2030. Aga kas meie peaminister või keegi minister läks sinna – ma tean, omal ajal Juhan Parts käis seal, et neid esimesi kaableid mere alla saada –, kas keegi on meil üldse helistanud sinna, kohapeal rääkinud? Kuni selleni välja, et soomlastel oli vaja meie heakskiitu NATO-ga ühinemiseks, oleks öelnud, et teeme toru sinna alla. Kõik muud asjad. Ühendused selles mõttes,” selgitas ta.

Loe rohkem:  Teadlased: rohkemate euroteotuste saamiseks võiks Eesti kaheks tsooniks jagada | Majandus

Ta lisas, et valitsus peab ettevõtjatele rääkima juttu, mis on neile usutav. “Ettevõtjale on vaja anda loogilist juttu. Kui tuleks näiteks Tiit Vähi või keegi teine, räägiks loogilist juttu, siis ettevõtja jääks ka uskuma seda asja. Aga praegu seda usku pole sellesse, mida keegi räägib,” märkis Neivelt.

Kas taastuvelektriga on võimalik olla konkurentsivõimelisem?

Indrek Neivelti hinnangul ei pruugi taastuvelektrile üleminek Eesti ettevõtjaid konkurentsivõimelisemaks muuta.

“Ma ei saa sellest aru, kuidas on võimalik üldse taastuvelektriga olla konkurentsivõimelisem kui teised. Kui me päikesepaneeli paneme, siis see on 20 kuni 25 protsenti vähemefektiivne. See tähendab, et meil on alati kallim. Ja päike paistab siis, kui meil pole väga suur tarbimine. Me tuulega saaksime elektri kätte ja konkurentsivõimelise hinna, aga kuna meil on seoses meie kliimaga tarbimise tipud palju teravamad kui lõuna pool – meil on külmem ja tavaliselt, kui meil on külmem, siis meil tuult ei ole, siis tarbimise tipud on kõrgemad. See tähendab, et meil peab olema salvestus, mis praegu on absurdselt kallis. Või meil peab olema juhitavat võimsust kõrval,” rääkis Neivelt.

“Ma väidan, et me oleme tegelikult taastuvelektriga kallimad, me ei suuda saada konkurentsivõimelisemat hinda. Ma oleks väga rõõmus, kui ma eksin, kui keegi seletaks ära, et see on vale loogika,” lisas ta.

Neivelt on võrrelnud taastuvenergiat kabrioletiga, millega vaid suviti sõita saab.

“Kui tuult pole, sul peab olema teine võimsus kõrvale ehitatud. See tähendab, et sul peab olema kaks jaama, paned ühe või teise käima. See on täpselt nagu kaks autot – üks korralik, millega saad poris ja lumes sõita ja teisega suvel asfaldil. Minu jaoks taastuvenergia meie kliimas on selline kabrioleti lugu. Lõuna-Prantsusmaal või Hispaanias saab kabrioletiga väga hästi sõita,” selgitas ta.

Loe rohkem:  Keskpank: inflatsioon on aasta kiireim esimestel kuudel, edaspidi aeglustub | Majandus

“Me oleme kliimas, kus meie küttekulu on Kesk-Euroopaga võrreldes poolteist kuni kaks korda suurem. Kogu aeg siiani oleme seda kompenseerinud sellega, et meil on lihtsalt odavam tooraine olnud käes,” lisas ta.

In conclusion, Indrek Neivelt’s analogy of the leaking ship serves as a powerful reminder of the need for proactive measures in addressing economic challenges. His call for action and determination to address the issues at hand is a testament to the resilience and determination of the Estonian people. It is clear that in order to ensure a prosperous future, we must work together to identify and resolve the economic “leaks” that threaten our stability. Neivelt’s message is a rallying cry for solidarity and decisive action, urging us to come together to address the economic challenges facing our country.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga