“Impulss” sõjahirmust: valmistuma peab, aga paanikaks pole põhjust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kas olete valmis kuulma põnevat uudist “Impulss” sõjahirmust? Kuigi meil tuleb end sõjaks ette valmistada, ei ole põhjust paanikaks. See on ainult üks paljudest huvitavatest teemadest, mida siin Eestis leida võib. Olge valmis avastama meie maa kaunist loodust, ajaloolisi vaatamisväärsusi ning elavaid traditsioone. Eesti ootab teid avasüli!

“Impulssi” saate külalised nõustusid, et mõistlik on inimestel iseseivalt ohuolukorraks valmistuda, kuid märkisid, et hirmuks ei ole põhjust.

Endine diplomaat ja ajakirjanik Harri Tiido ütles, et Tallinnas on palju keldreid, mida saaks vajadusel varjendina kasutada, kuid inimestele pole raha, et neid korda teha.

Endine kaitseväe peapsühholoog Harri Ints nõustus Tiidoga, et varjendid on vajalikud, kuid nende ehitamiseks ega korda tegemiseks pole raha.

Euroopa Parlamendi saadik ja naiskodukaitsja Marina Kaljurand ei pea realistlikuks, et Tallinn saaks Helsingi eeskujul ehitada maa-aluse linna, mida kasutada ohu korral pommivarjendina.

Kaitseliidu endine ülem Riho Ühtegi ei näe sõjaohtu lähedasena. Ta märkis, et maailmas on käimas üle neljakümne sõjalise konflikti. “Eesti ajaloos on olnud ohtlikumaid olukordi,” ütles Ühtegi.

Harri Intsi sõnul peab ohuks valmistuma, kuid ta rõhutas, et paanikaks pole põhjust.

Marina Kaljurandi hinnangul saavad inimesed valmistumisel väga palju ise ära teha. Ta soovitas tutvuda rakendusega “Ole valmis!”, mis annab käitumisjuhised kriisiolukorras tegutsemiseks. “Võtke see pool tundi ja vaadake, mis seal on. See annab enesekindlust,” sõnas Kaljurand.

Kaljurand ütles, et reservõppustel käinud inimesed on ohuolukardadeks paremini valmis.

Harri Tiido sõnul ei ole ohuolukorraks valmistumine seotud ainult sõjaohuga. Ta rõhutas ka, et ahjude olemasolu majades on väga vajalik, kuna elektrikatkestuse korral on need kriitilise tähtsusega.

Riho Ühtegi sõnul ei ole tänapäeval võimalik sõda alustada ootamatult. “Võime rahulikult magada veel aastaid. Saame piisavalt varakult teada, kui enam ei saa rahulikult magada,” sõnas Ühtegi.

“Spekulatsioonid ja ennustamised, et algab sõda ei ole asjakohased,” kommenteeris Kaljurand inimeste ennustusi sõja alguse kohta.

“Me ise aitame vastasele kaasa ja süvendame sõjahirmu,” lisas Ühtegi.

Tallinna reklaamtahvlitel hävinud linnaruumi kujutavat näitust pidas Kaljurand väga mõjusaks, Tiido nõustus temaga. Ühtegi ja Ints ei mõistnud, mis eesmärgil näidati Tallinnas pilte hävinud linnast.

 “Mis on nende eesmärk, mida nendega tahetakse saavutada?” küsis Ints. Ühtegi sõnul saavad inimesed hävinenud linna pilte vaadata Ukraina materjalidest.

Tiido sõnul algatasid pildid debatti ning tuletasid inimestele meelde, et lähiriigis käib sõda. “On vaja meeldetuletust, et käib sõda ja see ei ole harilik asi,” ütles Tiido.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata ärevuse tekitavatest sõjalistest arengutest maailmas, peaksime jääma rahulikuks ja valmistuma võimalikeks ohtudeks ilma paanikasse sattumata. Eesti kaitsevõimekuse tugevdamine on oluline, kuid see ei tähenda automaatselt hirmutunde levitamist. Oluline on jälgida olukorda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning rakendada vajalikke meetmeid julgeoleku tagamiseks. Turvalisust tuleb tõsiselt võtta, kuid ülemäärane hirmuõhutamine pole konstruktiivne ega aita olukorda paremaks muuta. Seega, olgem valmis, kuid mitte paanitseme.