“Impulss”: inimesed peavad oma andmeid kelmide eest paremini kaitsma | Eesti

Eestis muutub internetiturvalisus üha olulisemaks teemaks ning inimesed peavad hakkama oma isiklikke andmeid paremini kaitsma. Viimastel aastatel on küberkuritegevus jõudsalt kasvanud ning petturid otsivad pidevalt uusi viise, kuidas inimestelt nende andmeid varastada. Selleks, et end kaitsta, tuleb olla valvsam ning kasutada usaldusväärseid turvameetmeid. Eesti ettevõte “Impulss” pakub lahendusi, mis aitavad inimestel nende privaatsust ja andmeid paremini kaitsta. Kaitseme end varaste eest ja hoiame oma andmed enda kätes.

Saate “Impulss” külalised leidsid, et olukorras, kus interneti- ja telefonikelmid leiavad üha kõrgtehnoloogilisemaid viise inimeste petmiseks, peavad inimesed ise oma andmete jagamisel eriti ettevaatlikud olema.

Stuudios arutasid interneti- ja telefonipettuste teemal investor Kristi Saare, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosin ja SEB turbejuht Kätlin Kukk.

Investor Kristi Saare sõnul on üks pettasaamise komponentidest vähene rahatarkus – inimesed langevad tihti liiga ahvatlevate rahateenimisvõimaluste ohvriks. “Viiekümnest eurost ei saa hetkega tuhandeid,” ütles Saare.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles, et pettasaamise taga ei ole ahnus, vaid organiseeritud kuritegevus. Ta soovitas inimestel mõelda, enne oma andmete jagamist.

SEB turbejuht Kätlin Kuke sõnul pole küsimus selles, kas inimene saab petta, vaid, et millal.

Kuigi Eestis ei ole tehisintellekti-pettused levinud, peavad eestlased Kuke sõnul olema valmis, et need siia jõuavad.

Tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosin ütles, et inimese häält, nägu ja miimikat on raske kaitsta, kuna see on tihti inimeste enda poolt internetti üles pandud. Selle tõttu saab inimesi panna tehisintellekti abil ütlema asju, mida nad öelnud ei ole.

Rosin soovitas olukorras, kus sõber teeb internetis kahtlusäratava pakkumise, kontakteeruda temaga mõnes teises keskkonnas. Rosina sõnul ei eksisteeri ühtset pettureid tuvastavat algoritmi. Sageli võib petukonto taga olla inimene, mitte robot.

Saare märkis, et kuigi politsei võib teha väga palju, et ennetada petta saamist, siis lõpuks vastutab ikkagi inimene ise.

Kukk nõustus Kristi Saarega, et inimesed ise on esimene kaitseliin. Ta tõi paralleeli olukorraga, kus inimene lukustab kodust lahkudes ukse. Sarnaselt peaks ka inimene oma andmetesse suhtuma.

Kukk ütles, et palju on olukordi, kus inimene väidab, et pettus toimus iseenesest, kuid hiljem on selgunud, et inimene oli ikkagi ise oma koode jaganud. “Olge ettevaatlikud, kuhu te oma koode jagate,” ütles Kukk.

Rosin arvas, et tulevikus läheb olukord pettuste kohapealt hullemaks, kuna arenevad võimalused inimeste käitumist ja kõnemaneeri kopeerida.

Saare sõnul on pettasaanute arv kordades suurem kui nende, kes on teinud politseile avalduse.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et digitaalse elustiili ja online-tegevuste kasvuga kaasnevad ka suuremad küberohtude riskid. “Impulss” kampaania on väärtuslik samm inimestele teadvustamaks, kui oluline on oma isiklikke andmeid kaitsta ning olla teadlik erinevatest küberohtudest. Kõikidele inimestele tuleks anda vajalikud teadmised ja vahendid, et nad saaksid oma digitaalseid andmeid kaitsta ning vältida võimalikke pettusi ja rünnakuid. Tähtis on pidevalt harida iseennast ning järgida turvalise internetikasutamise põhimõtteid. Ainult selliselt saame tagada meie enda ja meie lähedaste digitaalse turvalisuse.