Ilvesmees Hannu Rantala: loodusel on niigi raske, meil pole vaja juurde teha | Film

Tere tulemast Eestisse! Ilvesemees Hannu Rantala kõneleb loodusest ja selle kaitsmisest kogu maailmas ning eriti Eestis, tema uues filmis. Rantala sõnum on selge – loodus on niigi juba raske olukorras ja meie ülesanne on seda kaitsta, mitte juurde kahju tekitada. Tema film annab hääl sellele olulisele sõnumile ning pakub vaatajatele praktilisi nõuandeid, kuidas saame kõik oma igapäevaelus kaasa aidata loodushoidu. See on inspireeriv ja oluline film kõigile, kes hoolivad meie planeedist. Tule vaata ja saa osa sellest olulisest teekonnast koos Hannu Rantalaga!

Docpointil linastuva Juha Sounpää dokfilmi “Ilvesmees” keskmes oleva Hannu Rantala ehk ilvesmehe eesmärk on mõista ja kaitsta ilveseid. “Ringvaatele” antud intervjuus sõnas Rantala, et ta loodab, et film paneb inimese mõistma, et loodusele pole vaja liiga teha.

Rantala elab Lääne-Soome üksikus talus, kuhu ta kolis peale lahutust ja tervise halvenemist. Seal on tema peamisteks kaaslasteks metsloomad, nende seas ka mehe lemmikud – ilvesed, kelle jälgimiseks on Rantala püsti pannud kümneid rajakaameraid.

“Ma kuulun oma moel ilveste maailma. Minu isa ütles vahel, et ära unusta, poiss, keegi pole loodusest üle. Sa oled alati selle liige,” sõnas Rantala.

Rantala on ilvestega mitmel korral silmast silma kohtunud. Lisaks oskab mees nendega ka rääkida. “Küsisin, et kus see kiisu on, kuhu ta läks ja kus ta on. Kas sul on mingeid muresid ja kuidas läheb? Pole tähtis, mida ma ütlesin, aga lihtsalt hääletoon. Selline minoorne ja rahulik hääl, ta tajus seda. Ilves tõusis rohu seest tasakesi püsti 12 meetri kaugusel ja nuhkis õhku, sai minu lõhna ninna, hüppas üle kraavi ja jäi istuma,” rääkis Rantala.

Rantala sõnul pole ilvesed ohtlikud. “Inimene on ohtlik, aga ilves pole kunagi ohtlik.

Kuna Rantala postitab ilveste videosid ka sotsiaalmeediasse, siis pani ta ilvestele ka nimed, sest tal sai kõrini videote kõrvale kirjutamast: “Nüüd tuli selline kiisu.” “Nüüd saan öelda, et Urho tuli, Tusane tuli, Viola tuli,” märkis mees. Kaamerad pani ta välja, et ilveste kohta rohkem teada saada. 25 aastaga on kogunenud üle tuhande video. “Asjast võid rääkida siis, kui on infot,” sõnas Rantala.

Ka ülejäänud elusloodus läheb Rantalale korda, kuid ilveseid kaitseb ta eriti, kuna neil on ülejäänud keskkonna suhtes oluline roll. “Ta on mitmekesisuse vundament, nad suudavad ka ümbritsevat keskkonda tervena hoida. Ta on väga tähelepanuväärne loom ja nii oskuslik,” kinnitas mees.

Film “Ilvesmees” on sündinud Soome-Eesti koostöös. Filmi kaasprodutsent on Liis Nimik ning muusika lõi filmile Puuluup. Kõige tähtsamaks peab Rantala filmi juures ilveste tähenduse märkamist, millest muidu eriti ei räägita. “Filmi kasu seisneb selles, et me näeme, et meil pole vaja loodusele halba teha, sest loodusel on niigi raske. Meil pole vaja juurde teha.”

Hannu Rantala’s documentary “Ilvesmees” sheds light on the delicate balance between nature and human activities. His message is clear: nature is already facing numerous challenges, and it doesn’t need any additional burdens from us. The film serves as a reminder to all of us to respect and protect the natural world. It urges us to think about our impact on the environment and to make conscious decisions that will help preserve it for future generations. Rantala’s work is a powerful call to action for everyone to take responsibility and make a positive change in the way we interact with nature.