Iisraeli armee: sõdurid tulistasid vaid neid ohustanud palestiinlasi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna uurime Iisraeli armee kontroversiaalset tegevust, kus nende sõdurid väidetavalt tulistasid vaid neid palestiinlasi, kes kujutasid otsest ohtu. See sündmus on põhjustanud rahvusvahelist kriitikat ja juhtinud tähelepanu pingele Iisraeli ja Palestiina vahel. Kas Iisraeli sõjavägi käitus õiglaselt või ületasid nad oma volitusi? Tule ja sukeldu meie sündmuste keerdkäikudesse ning saa aru sellest, mis toimub maailmas kaugemal.

Iisraeli armee andis reedel teada uurimise tulemustest, milles öeldakse, et läinud kuul aset leidnud ohvriterohkes vahejuhtumis humanitaarabi jagamise juures tulistasid sõdurid vaid nende palestiinlaste pihta, kes näisid jooksmisega läheduses olnud sõjaväelastele ohtu kujutavat.

Gazat valitseva terroriorganisatsiooni Hamas teatel sai 29. veebruari vahejuhtumis surma üle 100 tsiviilelaniku.

Maailma liidrid nõudsid juhtumi uurimist, kuna Gaza sektori tervishoiuministeerium ütles, et Iisraeli sõdurid avasid tule toitu toonud abiveokite poole tormanud inimeste pihta.

Iisraeli sõjavägi ütles esialgu, et abikonvoi sisse piiranud inimeste hulgas tekkis rüselus.

“Väejuhatuse uurimine tuvastas, et IDF-i (Iisraeli kaitseväe) sõdurid ei tulistanud humanitaarkonvoi pihta, kuid tulistasid rea kahtlusaluste pihta, kes lähenesid lähedal asunud üksustele ning kujutasid endast neile ohtu,” märkis armee veebruaris aset leidnud intsidendi kohta.

Hamasi poolt kontrollitud Gaza tervishoiuministeeriumi andmetel sai surma 115 ja kannatada vähemalt 750 inimest, ning neid tulistasid Iisraeli sõdurid.

Reedeses avalduses ütles Iisraeli sõjavägi, et abiveokite ümber oli kogunenud umbes 12 000 palestiinlast, kes sööstsid saadetiste kallale.

“Riisumise käigus leidis aset tsiviilisikutele märkimisväärset kahju tekitanud intsidente nagu rüselus ja veoautodega inimestest üle sõitmine,” ütles armee.

Sel hetkel lähenesid kümned Gazalased läheduses seisvatele IDF-i sõduritele, neist mõne meetri kaugusele, ja kujutasid sellega vägedele tegelikku ohtu.

ÜRO: Iisraeli asundustegevus Palestiina aladel võrdub sõjakuriteoga

Iisraeli asundustegevuse laienemine okupeeritud Palestiina aladel võrdub sõjakuriteoga ning võib välistada “praktilised võimalused” elujõulise Palestiina riigi rajamiseks, ütles ÜRO inimõigusvolinik Volker Türk reedel.

Türk ütles ÜRO inimõiguste nõukogu ees esinedes, et asunduste rajamine ja nende jätkuv laiendamine tähendab sisuliselt, et Iisrael viib oma tsiviilelanikkonda üle okupeeritud territooriumidele, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt “võrdub sõjakuriteoga”.

Türki sõnul on Iisraeli seadusvastane asunduste ehitamine okupeeritud Läänekaldal Gaza sõja ajal drastiliselt kiirenenud.

“Selline üleviimine võrdub sõjakuriteoga, mis võib hõlmata asjaosaliste isiklikku kriminaalset vastutust,” ütles ta raportis ÜRO Inimõiguste Nõukogule (UNHRC).

Iisraeli kava ehitada Läänekalda Maale Adumimi, Efrati ja Kedari kolooniasse veel 3476 asunduskodu on kõrvakiil rahvusvahelisele õigusele, ütles Türk.

Iisrael hõivas Läänekalda, Ida-Jeruusalemma ja Gaza sektori 1967. aasta niinimetatud Kuuepäevases Araabia-Iisraeli sõjas. Rahvusvahelise õiguse järgi on neile Palestiina aladele Iisraeli asunduste rajamine seadusvastane.

Iisrael tervitab Gaza abikoridori avamise plaani

Iisreal teatas reedel, et tervitab plaani avada humanitaarabikoridor Küproselt Gazasse, mida toetab ka USA.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen väljendas reedel lootust, et abikoridor avatakse juba pühapäeval.

“Küprose algatus lubab suurendada humanitaarabi Gaza sektorile, kui läbi on viidud Iisraeli standarditele vastav julgeolekukontroll,” ütles Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja Lior Haiat X-is.

Kokkuvõttes võib öelda, et Iisraeli armee käitumine Palestiina piirkonnas on ikka veel kontroversiaalne ja tekitab palju pingeid rahvusvahelisel tasandil. Kuigi nad väidavad, et tulistasid vaid neid, kes kujutasid endast ohtu, on mitmed organisatsioonid ja riigid süüdistanud neid inimõiguste rikkumises. Oluline on jätkata dialoogi ja läbirääkimisi konfliktide lahendamiseks ning leida rahumeelne lahendus, mis tagaks rahu ja stabiilsuse selles piirkonnas.