Igor Gräzin: liitun Reformierakonnaga päev pärast Kaja Kallase lahkumist | Eesti

Tere tulemast! Täna räägime Eesti poliitikast ja sündmustest. Igor Gräzin on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, kui ta liitus Reformierakonnaga vaid päev pärast Kaja Kallase lahkumist. See otsus on toonud kaasa palju spekulatsioone ja arutelusid poliitilises ringkonnas. Kuidas mõjutab see Eesti poliitilist maastikku ja tulevasi valimisi? Jääge kuulama, et saada rohkem teada sellest olulisest sündmusest.

Kuidas vaatate oma linnavolikogu fraktsiooni vaikset tühjenemist, mis on viimastel kuudel toimunud?

No kuidas ma vaatan… Vaatan siis, kui lähen volikogu istungile. Siis vaatan, kas keegi veel on alles jäänud või ei ole. Kui kedagi enam alles pole, siis lähen mina ka minema.

Olete ka kaalunud, et selles Keskerakonnas, mis meil nüüd on, kas selles on mõtet jätkata?

Minu erakonda minek oli tegelikult niisugune – ei olnud mitte niivõrd minek sinna, kuivõrd äratulek Reformierakonnast.

Olen öelnud kaks korda ajakirjanduses. Ma olen valmis ütlema seda ka kolmandat korda. Siin on minu sõna mängus ja ausõna ma ei tohi seda murda – avalduse Reformierakonda tagasiminekuks esitan ma järgmisel päeval pärast seda kui Kaja Kallas on ära läinud.

Oleksite valmis Reformierakonna rüppe naasma, aga takistuseks on ainult Kaja Kallas?

Jah. Huvitav on see, et kui ma olin europarlamendis, siis ma ei olnud Keskerakonnas ega Reformierakonnas. Minu töö Brüsselis oli Ühendkuningriigi Sõltumatuse Parteiga, see on siis Nigel Farage. Käisin nendega koos ja hääletasin. Minu enda isiklik erakond Euroopas on ära kadunud. Inglismaa on vaba ja sellega on lugu lõppenud.

Erakonnad on pidanud kindlasti kõnelusi, et Keskerakonda Tallinnast kõrvale lükata. Teiega ei ole ühendust võetud?

Oh ei, oh ei! Ma ei tea kõnelustest midagi.

Ma tean ühte asja. Sotsid Tallinnas, kellest kõik oleneb – kas sotsid jäävad koalitsiooni või ei jää. Sotsid on korduvalt öelnud, et nemad tahavad koalitsioonis edasi olla. Olen seda ajalehest lugenud ja olen seda Ossinovski käest kuulnud. See on praegune seis. Ja seni, kuni sotsid ja Keskerakond on ühtne koalitsioon, on igasugused läbirääkimised suhteliselt mõttetud.

Teist endast rääkides – miks Reformierakond kui praegu on tõusev täht hoopis Isamaa?

Ma olen Reformierakonna asutajaliige ja see on minu erakond. See on olnud otsast peale, Reformierakonna moodustamise esimesest päevast. Kui vaadata minu parteilist ajalugu, siis olen olnud uskumatult truu. Olin Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige, NLKP liige. Ma ei läinud sealt ära. Mina ei ole komparteist kunagi välja astunud. Lihtsalt partei kadus ära.

Siis nüüd Reformierakond – paar aastat tagasi tekkisid konfliktid ja probleemid ning läksin ära. Kuhu ma siis veel lähen? Kui ma lähen ükskõik kuhu, kas Eesti 200-sse või ükskõik millisesse parteisse, siis oleks see poliitilises mõttes reetmine.

Keskfraktsiooni jääte alles?

Kui fraktsioon jääb alles, esialgu jään. Raske on öelda. Praegu on seis niivõrd ebamäärane. Kas aasta tagasi oleks võinud arvata, et lähevad ära Jüri Ratas, Tanel Kiik ja kogu see kamp seal, kes juhtis tookord Keskerakonda? Ma ei oleks selle peale tulnud.

Minu suhted Keskerakonnaga on mõnes mõttes sinka-vonkalised olnud. Olen olnud Keskerakonna tagapingi mängija. Mind on usaldatud üleriiklikus nimekirjas 46-ndale kohale. Kui võtta näiteks korvpalliterminites, siis see on nagu laste spordikool, mitte mängija. Mind ei ole kunagi lubatud ühegi tõsise arutelu juurde.

Keskerakonnast äratulek oleks suhteliselt kerge ja süümepiinasid see ei valmistaks?

Oi, kindlasti mitte! Ma tsiteeriksin Ronald Reaganit siinkohal, kes ütles, et mitte tema ei tulnud Vabariiklikust Parteist ära, vaid erakond läks tema juurest ära. Ja nii oligi.

Olen oma arvamuse Keskerakonna tuleviku kohta välja öelnud ühes esimeses kõnes peale valimiste läbikukkumist. Ma ütlesin, et seda erakonda ei ole mõtet viia reanimatsiooni. Siin tuleb kohe minna surnuaeda.

Teataval määral haletsusest, kaastundest ja lihtsalt sellepärast, et ei ole kuskile minna, ma siin tiksun. Kui midagi huvitavamat juhtub, eks ma ikka teen. Aga ma ei hakka kunagi halba soovima erakonnale, kui nad tööd teevad. Kui juhtumisi mingist heast asjast teada saan, siis olen alati poolt.

Mis siis Mihhail Kõlvarti seltskonnal viga on?

Ma ausalt öeldes ei teagi. Ma väga hästi ei saa aru, mis asi on Kõlvarti seltskond. Ütlen ausalt – minu arvates ei ole ta üldsegi halb linnapea. Kui vaadata kõike, mis siin tänavatega tehakse ja mida püütakse planeeringutega teha. See kõik on ju tegelikult okei. Probleem on selles, et Kõlvarti taga ei ole mingit erilist seltskonda.

Keskerakond ei ole lõhki, Keskerakond on lihtsalt laiali. Ta ei ole mitte kaheks vajunud, vaid ta on vajunud 33-ks erinevaks inimeseks. Võib-olla ongi Kõlvarti kõige suurem probleem, et ta on väga hea majandusjuht ja tubli tegija. Aga poliitilises mõttes – ma ei kujuta väga hästi ette, kes oleks Keskerakonnas see, kelle kohta ütleksime, et tema on Kõlvarti meeskond.

Selles mõttes oli Jüri Ratase positsioon oluliselt parem. Nii kui Jüri Ratas uttu tõmbas, nii läks kogu see kamp temaga.

Kui Tallinnas peaks võim vahetuma ja tekkima selline koalitsioon, kus on Reformierakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, siis võivad nad Igor Gräzini häälega arvestada?

Nad võivad arvestada häälega, aga mitte tingimata liikmelisusega. Häälega muidugi. Nad võivad isegi praegu mõningates kohtades arvestada minu häälega. Aga Reformierakonda tagasimineku kohta ma ei ütle. Siin on tingimus hoopis teine.

Kui tuleb teade, et Kaja Kallas otsustab minna ikkagi Euroopasse mõnele ametipostile, näiteks Euroopa Komisjoni volinikuks, siis on tee teie jaoks vaba?

Jah, hingan kolm korda sügavalt ja olengi kohe klõpsti tagasi.

Igor Gräzin’s decision to join the Reform Party just one day after Kaja Kallas’ departure has undoubtedly sparked a new wave of excitement and anticipation within Estonian politics. With his experience and expertise, Gräzin’s presence in the party is sure to bring fresh perspectives and ideas to the table. As the Reform Party continues to navigate through this transitional period, Gräzin’s joining could be a crucial step towards solidifying their position and moving forward towards achieving their goals. Only time will tell how this decision will impact the party and Estonian politics as a whole.