ID-kaart jääb kohustuslikuks kuni digikukru loomiseni | uudised

ID-kaart on jätkuvalt oluline osa Eesti elanike igapäevast, olles kohustuslik kuni digikukru loomiseni. See veebipõhine isikut tõendav dokument võimaldab inimestel ligipääsu erinevatele e-teenustele ning tagab nende turvalisuse digitaalses keskkonnas. Eesti digiriigi areng on olnud silmapaistev ning ID-kaart on üks oluline vahend selle saavutamisel. Olgu tegemist maksude deklareerimise või terviseandmete kontrollimisega, ID-kaart on hädavajalik. Seega on oluline jätkata selle kasutamist ning oodata põnevusega digikukru loomist tulevikus.

Praegu kehtiva seaduse järgi peab kõigil Eesti inimestel olema ID-kaart. Kes soovib, võib endale ka passi taotleda. Jaanuaris avaldatud eelnõus pakkus siseministeerium leebemaid reegleid, mille järgi saaks igaüks valida, kas soovib passi, ID-kaarti või mõlemaid.

Ministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik ütles ERR-ile, et ID-kaardi asemel kasutatakse üha mobiilseid lahendusi. “Kõik e-teenused on läinud mobiilipõhiseks. Arvutites sageli ei ole isegi ID-kaardi lugejat,” sõnas Kraavik, kelle hinnangul on füüsiline ID-kaart tänapäeval kohmakas.

Ta lisas, et kui ID-kaarti peab välja vahetama iga viie aasta tagant, siis pass kehtib kuni kümme aastat. Siseministeeriumis usutakse , et kui inimene enam ID-kaarti ei vaja, ei peaks talt selle taotlemist nõudma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium digiriigi tehnoloogiate juht Madis Tapupere aga ütles, et ID-kaart on olnud meie digiriigi alus.

“Ajalooliselt see, et ID-kaart oli kohustuslik, võimaldas saada kriitilise massi kasutust, mis tõukas liikuma kogu Eesti digiriigi eduloo,” sõnas Tapupere.

Kuna ka mobiilsed ID-lahendused on vabatahtlikud, kaoks muudatusega igasugune elektroonilise ID-kohustus.

“Nii mõnigi asutus ja eraettevõte on saanud oma protsesse üles ehitada selle eeldusega, et elektrooniline suhtlus on nende esimene valik,” sõnas Tapupere.

MKM ei usu, et ID-kaardi taotlejaid oluliselt vähemaks jääks

Praegu on Eesti kodaniku pass umbes 840 000 inimesel ja ID-kaart 1,1 miljonil inimesel. Mobiil-ID on 244 000 inimesel ja Smart-ID ligi 700 000 inimesel.

Elen Kraaviku sõnul tegi siseministeerium hiljuti veebiküsitluse, kust ilmnes, et muist inimesi taotleks endale ID-kaardi ka siis, kui see enam kohustuslik pole.

Seadusemuudatust oleks tema sõnul vaja ka nende, peamiselt vanemate inimeste jaoks, kes niikuinii digitaalset isikutunnistust ei kasuta. Ta märkis, et nende inimeste ID-kaarte võidakse pahatahtlikult ära kasutada.

“Saadakse ligipääs pangakontodele, võetakse laenu selliselt, et inimene ise ei tea, kuna neil puudub teadlikkus, mida kõike ID-kaardiga on võimalik teha,” rääkis Kraavik. “Nende inimeste kaitseks on neil tulevikus võimalik taotleda mitte ID-kaarti, vaid passi.”

IT-ettevõtteid koondav infotehnoloogia liit usub, et ID-kaart peaks inimestele kohustuslikuks jääma. Liidu poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg ütles, et haavatavaid sihtgruppe saab kaitsta parema selgitustööga.

“Meie hinnangul on see kindlasti tagasiminek, kui Eestis on vähem inimesi, kellel digitaalne identiteet on,” märkis Tammepärg.

Siseministeerium: rohkem elektroonilisi identiteete annab kindlust

Madis Tapupere juhtis tähelepanu ka sellele, et Euroopa Liidus valmiva e-identimise ja e-tehingute määruse najal kaotab mobiil-ID peagi oma jõu ehk selle abil ei saa enam digiallkirja anda. Pärast mobiil-ID mandumist jääb küll Smart-ID, kuid ühest digitaalsest identiteedist on Tapupere sõnul vähe.

“ID-kaart on natuke ka eristaatuses. Ta on tagavara ID juhuks, kui näiteks inimesel endal teine ID läheb lukku või kaob ära. Või kui kogu infrastruktuur ei tööta,” selgitas Tapupere.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhtis tähelepanu, et nii Smart-ID kui ka mobiil-ID sõltuvad sertifitseerimiskeskuse infrastruktuurist. ID-kaardi lahendus on aga teisiti üles ehitatud.

“Kui meil oli ID-kaardi kriis, tehti samuti järeldus, et on hea, kui kodanikel on mitu erinevat elektroonilist ID-d,” ütles Tapupere.

Elen Kraavik nõustus, et ID-kaart ja mobiilsed ID-lahendused pakuvad üksteisele alternatiivi. Samas märkis ta, et kõik tänased lahendused on seotud ühe ettevõtte ehk SK-Solutionsiga. “Ja kui peaks juhtuma mingi suurem kriis, siis saavad inimesed endale kiiresti ID-kaardi taotleda,” lisas Kraavik.

Reeglid ei muutu enne digikukru tulekut

Siseministeerium käis ID-kaardi kohustuse kaotamise välja samas eelnõus, millega luuakse võimalus näidata dokumenti tulevases mRiigi mobiilirakenduses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas esialgu, et saab ülejäänud eelnõu toetada ainult juhul, kui nende mure seoses ID-kaardiga kuulda võetakse.

Hiljuti jõuti kompromissile. Ehk muudatusele jäetakse pikem üleminekuaeg, mis on seotud täiesti uue ID-lahenduse ehk digikukru tekkimisega. Digikukru loomise kirjutab kõikidele liikmesriikidele ette seesama Euroopa Liidu määrus, mis võtab allkirjajõu meie mobiil-ID-lt.

“Sellise kukru loomisega me peaksime riigina alustama nii kiiresti kui võimalik,” sõnas Kraavik. “Ja kui me saame sellega alustada üsna varsti, siis ligikaudu kahe kuni kahe ja poole aasta pärast võiks meil selline uus e-ID vahend olemas olla. Ja see oleks ka üleminekutähtaeg, millal me saaksime anda inimestele vabatahtlikkuse ID-kaardi või passi osas,” lisas Kraavik.

“See võimaldaks meil tagada, et meil on teine toimiv riiklik ID olemas,” nõustus kompromissiga ka Madis Tapupere.

Milline digikukkur täpselt välja hakkab nägema, ei oska veel keegi öelda. “Aga põhimõte on see, et inimestele tekiks mobiilipõhine äpp, millega saab ennast e-teenustes autentida, millega saab anda kõrge tasemega e-allkirja ja kuhu saab lisaks panna igasuguseid erinevaid tõendeid, näiteks juhiloa, reisidokumendi, ülikooli lõpetamise tõendi ja nii edasi,” selgitas Kraavik.

Kui digikukkur valmib alles mõne aasta pärast, siis mRiigi äpp peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul valmis saama juba selle aasta suvel.

Ehkki ka mRiigi äpp laseb inimestel isikut tõendavat dokumenti näidata, usub Kraavik, et kaks rakendust teineteist asendada ei saa. “mRiik on pigem eesti.ee portaali peegeldus. Isikut tõendava dokumendi lahendus on seal ka täiesti teistmoodi üles ehitatud,” ütles Kraavik.

Kuigi ID-kaardi kohustuslikkus jääb kehtima kuni digikukru loomiseni, on oluline mõelda sellele, kas see on ikka vajalik. Digitaalne identiteet on oluline ja mugav lahendus, kuid kas see peab alati olema seotud füüsilise kaardiga? Ehk on tulevikus võimalik leida veelgi turvalisem ja kasutajasõbralikum lahendus. Seni aga jääme kasutama ID-kaarti ja ootame põnevusega, millised arengud toovad tulevikus kaasa digikukru loomise.