IAEA propageerib Brüsseli tippkohtumisel tuumaenergiat | Välismaa

Tuumasenergia on kuum teema ja rahvusvaheline organisatsioon IAEA on võtnud selle oma fookusesse. Viimase Brüsseli tippkohtumise ajal on IAEA tugevalt propageerinud tuumaenergia kasutamist ülemaailmse energiaprobleemi lahendamiseks. Selline samm tõstatab mitmeid küsimusi ning tekitab elavat arutelu nii teadlaste kui ka poliitikute seas. Kuidas suhtuvad erinevad riigid ja organisatsioonid tuumaenergiasse ning millised võiksid olla selle mõjud keskkonnale ja ühiskonnale? Aeg näitab, kuhu see arutelu meid viib.

Tuumaenergia propageerimine oli Brüsselis pikka aega tabu, kuid neljapäeval aset leidev kõrgetasemeline tippkohtumine saadab valju ja selge sõnumi, et kliimamuutusega võitluseks hädavajalik tuumaenergia on tagasi.

Möödas on ajad, mil tooni andis Berliini tuumavastane hoiak, viimasel kahel aastal on hakanud suunda määrama Prantsusmaa, mis juhib sõbralikumate regulatsioonide väljatöötamist ja on toonud tuumaenergia taas EL-i päevakorda.

Brüsseli tippkohtumise korraldanud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi propageerib tuumaenergiat kui puhast ja usaldusväärset energiaallikat.

“Maailm vajab seda palju rohkem,” ütles Grossi, kelle sõnul on hakatud aru saama, et tuumaenergia on asendamatu osa lahendusest mõnedele meie aja kõige pakilisematele üleilmsetele probleemidele.

IAEA tuumaenergia tippkohtumisel osalevad 50 riigi esindajad, osavõtjaid on EL-ist, aga ka USA-st ja Hiinast. Kohal on 25 liidrit, nende seas Prantsuse president Emmanuel Macron.

“Ilma tuumaenergia toetuseta, pole meil lootust saavutada õigeaegselt meie kliimaeesmärgid,” ütles enne tippkohtumise algust ajakirjanikele Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol.

“Oleme viimased neli aastat külvanud seemneid, need on hakanud kasvama ja nüüd lõikame vilja,” ütles Euroopa Parlamendi saadik Christophe Grudler.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen äratas 2021. aastal tähelepanu väitega, et EL vajab tuumaenergiat kui stabiilset energiaallikat ning Brüssel kandis selle jätkusuutlike investeeringute nimekirja.

2023. aasta algul loodi Prantsusmaa eestvedamisel kümnekonna EL-i riigi “tuumaliit”, kuhu kuuluvad teiste seas Poola, Bulgaaria, Soome ja Holland.

Nad on ka edu saavutanud: eelmise aasta juunis kindlustas Pariis EL-i taastuvenergia reeglite muutmise, nii et tuumaenergia tunnistati üheks vesiniku tootmise viisiks.

Detsembris jõudsid EL-i liikmesriigid ja parlament kokkuleppele abis investeeringuteks olemasolevatesse tuumajaamadesse, veebruaris jõudis tuumaenergia seadusesse, mis näeb ette süsinikuneutraalsete ehk nullheitmetega tehnoloogiate arendamisel bürokraatia vähendamist.

Brüssel võttis tuumaenergia ka 2040. aasta kliimaeesmärkide jõudmise plaani ja veebruaris alustas tegevust tööstusliit eesmärgiga kiirendada väikesete moodulreaktorite (SMR) arendamist.

Praegu töötab 12 riigis 100 sellist reaktorit, tuumaenergia moodustab umbes neljandiku EL-is toodetavast elektrienergiast ning ligi pool sellest on süsinikuvaba.

Umbes 60 reaktorit on jõudnud eri planeerimis- ja ehitusetappidesse, kolmandik neist Poolas.

Euroopa Komisjoni energiaosakonna asepeadirektor Massimo Garribba ütles esmaspäeval, et viimase 18 kuu jooksul on EL-i liikmesriikide suhtumine tuumaenergiasse muutunud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) propageerib tuumaenergiat Brüsseli tippkohtumisel positiivse lahendusena energiajulgeoleku tagamiseks. Eesti ja teiste riikide jaoks võib tuumaenergia olla oluline osa energiaallikate mitmekesistamisest ja süsinikujalajälje vähendamisest. Samas tuleb kaaluda tuumaenergia kasutamise riskide ja keskkonnamõjudega kaasnevaid väljakutseid ning tagada range turvalisus ja jäätmehooldus. Lõppkokkuvõttes on oluline leida tasakaal puhta ja jätkusuutliku energiaallika leidmise ning keskkonnakahjude vähendamise vahel.