Tere tulemast Eestisse! Huthide rünnakud Punasel merel on tekitanud keerukaid väljakutseid kaubandusele ning suurendanud kaubaliiklust Venemaa kaudu. See sündmus on tekitanud suurt huvi rahvusvahelises kogukonnas ning mõjutanud mitmeid riike, sealhulgas Eestit. Olles oluline transiitriik, seisame silmitsi uute väljakutsetega ning otsime võimalusi, kuidas tagada sujuv ja turvaline kaubavahetus. Sellele keerulisele olukorrale pakume lahendusi ja jälgime hoolikalt muutusi, mis võivad mõjutada meie majandust ja julgeolekut.
Punasel merel laevaliiklust pärssivate huthi mässuliste rünnakute alguse järel kasvas Venemaa raudteevõrgustiku kaudu Hiinast Euroopasse vedavate kaupade maht. Venemaa kaudu toimuvast transiidist saab kasu turu üle monopoolset kontrolli omav Vene riiklik raudteefirma RŽD.
Nii ütleb Saksa ettevõte DHL, et klientide taotlused vedada kaupa Venemaa raudteevõrgu kaudu kasvasid pärast eelmise aasta detsembrit 40 protsenti, kirjutab Financial Times.
Punasel merel toimuvate rünnakute tõttu otsustasid paljud logistikaettevõtted muuta oma konteinerlaevade marsruuti, mis pikendas tarneaegu umbes 10 päeva võrra. Hiinast Euroopasse jõudmiseks kulub konteinerlaevadel nüüd 50 kuni 55 päeva. Samal ajal jõuab Hiina Chengdu linnast väljuv rong Saksa Duisburgisse 25 kuni 30 päevaga.
“Pärast Punase mere olukorra algust kasvasid taotlused umbes 40 protsenti. Valdav enamus [kaupadest] liigub läbi Venemaa,” teatas DHL.
Samas rõhutab ettevõte, et see peab Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kinni ning see ei tegele vedudega, mille alg- või lõpp-punkt on Venemaal.
“Me kontrollime eksporti kooskõlas kehtivate sanktsioonidega,” ütles DHL.
Pärast Venemaa täimahulist sissetungi Ukrainasse langes Venemaa raudteede kaudu toimuva kaubavahetuse maht. Siiski kasvas Vene raudteede kaudu toimuv vedude maht Hiinast Poola selle aasta jaanuaris 36 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga.
Kokku veeti Venemaa kaudu Hiinast Euroopasse jaanuaris 14 532 TEU ehk 20-jalase konteineri jagu kaupu. TEU on merevedudel kasutatav konteinerikäibe mõõtühik. Samas mahutavad kaasaegsed suured konteinerlaevad kuni 24 000 sellist konteinerit, mistõttu ei ulatu Vene raudteede kaudu Hiinast Euroopasse toimuv transiit kuus isegi ühe kaubalaevu mahuni.
RŽD-le kuulub Vene raudteevõrk ning see haldab suuremat osa Venemaal liikuvatest veeremitest. Ettevõte kuulub Vene riigile ning selle juhid on pikalt nautinud tihedaid suhteid Kremliga. Euroopa Liidu sanktsioonid piiravad RŽD finantstegevust, kuid keeldu Vene raudteede kaudu kaupa vedada pole.
DHL-i sõnul käib suurem osa kaubaliikumisest raudteel Hiina ja Euroopa vahel niinimetatud läänekoridori kaudu, kui rong liigub Hiinast Kasahstani, sealt Venemaale, seejärel Valgevenesse ja Poola. Osa kaupadest liigub niinimetatud põhjakoridori kaudu, liikudes otse Hiinast Venemaale ja seejärel Valgevenesse ja Poola.
Mõned ettevõtted pakuvad niinimetatud lõunakoridori kasutamist, mille puhul ei sisene rong Vene territooriumile, liikudes Hiinast Kasahstani, seejärel kaubalaevaga üle Kaspia mere Aserbaidžaani, Gruusiasse ja Türki ning sealt kaudu juba Euroopasse. Ometi võtab selline teekond rohkem aega kui merevedu Hiinast Euroopasse mööda Aafrika rannikut. Siiski pakub lõunakoridori võimalust Maersk.
Deutsche Bahn aga teeb koostööd RŽD-ga, kusjuures Venemaa kaudu toimuva veo eest vastutab täies ulatuses RŽD, saades seega tasu nii kaubaveo teostamise kui Vene raudteevõrgu kasutamise eest.
Kokkuvõttes võib öelda, et Huthi mässuliste rünnakud Punasel merel on oluliselt suurendanud kaubaliiklust Venemaa kaudu. See on toonud kaasa mitmeid väljakutseid nii piirkonna riikidele kui ka rahvusvahelistele kaubanduspartneritele. Oluline on leida lahendusi, mis tagaksid stabiilsuse ja turvalisuse piirkonnas ning tagaksid sujuva kaubavahetuse. Võttes arvesse geopoliitilisi pingetäid ja kaubanduslikke huve, on oluline jätkata dialoogi ja koostööd erinevate riikide vahel, et leida lahendusi konfliktide ennetamiseks ja kaubanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus