Hügieeniekspert: pesemata pudelil on rohkem mikroorganisme kui prill-laual | Elu

Tere tulemast Eestisse! Hügieen on väga oluline osa meie igapäevaelust ja üks hügieeniekspert on teinud üllatava avastuse – pesemata veepudelil on rohkem mikroorganisme kui tualettruumi prill-laua pinnal. See uudis on tekitanud palju kõneainet ja muret paljude inimeste seas. Kas me oleme piisavalt teadlikud meie igapäevaste esemete puhtusest? Kuidas see mõjutab meie tervist? See teema on ülimalt oluline ja pakub palju küsimusi, mis väärivad põhjalikumat uurimist.

Hügieeniekspert Annika Gorelova rääkis “Terevisioonis”, et pesemata joogipudelil võib olla 40 000 korda rohkem mikroorganisme, kui tualettpoti prill-laual. Ekspert soovitas vaadata tarviku peal olevat märgistust, käsitsi pesemisel kasutada pudeliharja ning kõiki anumaid pesta iga kasutuskorra järel.

2022. aastal viidi läbi uuring, kus selgus, et 25 protsenti inimestest ei pese pudeleid nii tihti, kui on tarvis. 15 protsenti inimestest peseb ainult üks kord kuus, mis on ilmselgelt väga vähe.

“Uuring näitas ka, et pesemata jäetud pudelil võib olla 40 000 korda rohkem mikroorganisme kui näiteks tualettpoti prill-laual,” ütles hügieeniekspert Annika Gorelova. “Mis mustust me joogipudeli peal kardame, on silmale nähtamatu mustus, mikroorganismid ja kemikaalid.”

Iga pudel ei ole kasutamiseks ohutu. Juba enne pudeli ostmist tuleb veenduda, et ostate õige pudeli, mida peab oskama ka õigesti pesta. Kui inimene teab, et ta pudelit käsitsi pesema ei hakka, siis ei tasu osta sellist pudelit, mille peal on kirjas, et ainult käsitsi pesemiseks mõeldud, sõnas Gorelova.

“Käsitsi pudelid pestes tuleb tähele panna, et ainult loputamisest ei aita, kasutusele peab võtma ka pudeliharja,” õpetas Gorelova. “Pudelihari peseb siis, kui hari on puhas. Pärast pudeli pesemist tuleb ka hari puhtaks teha. Mina võtan kasutusele sellised tarvikud, mida ma saan pesta nõudepesumasinas ja mida kõrgema temperatuuriga, seda paremini mikroorganismid hävinevad.”

Kui osta ühekordne pudel, plastikust kahvel, kaanega plastkarp või ka korduvkasutatavad karbid, tuleb veenduda, et nad kannatavad nõudepesumasina kõrget temperatuuri.

“Kõige tuntum märgistus tarvikul on kahvli ja peekri märgis,” selgitas Gorelova. “See annab meile kindluse, et toode tohib toidu ja joogiga kokku puutuda. Aga kas ma võin siia panna suppi ja teed või panna toote sügavkülma, selle kohta pole tootel ühtegi vihjet. Mida rohkem märgistusi tootel on, seda teadlikum on valik. Hea oleks, kui tootel on kirjas, et ta on BPA-vaba, mis on ohtlik tööstuslik kemikaal. Tootel võiks olla ka kirjas, et ma võin selle panna sügavkülma ja pesta üsna kõrgetel temperatuuridel.”

Ühekordseid joogiveepudeleid uuesti kasutusel võtta ei tohi, sest meil pole tootjapoolset garantiid, et seda võib korduvalt pesta ning me ei tea, millega seda pudelit pesta tohib.

“Mida rohkem on pudelil keerukohti, seda rohkem tahab toode pesemise ajal tähelepanu saada. Käsitsi pesemise kõige olulisem märksõna on õhkkuivamine. Ei tohi märga anumat, olgu ta siis ühekordne või korduvkasutatav, kappi panna, sest mikroorganismid tahavad saada vett, et sünniks elu. Mikroorganism tahab saada juua ja süüa ning kui ma panen pudelisse näiteks proteiinijoogi, siis on mikroorganismide elutingimus number üks juba täidetud.”

Gorelovi sõnul vee maitse muutub, kui me paneme joogiveeklaasi õhtul kapi ääre peale ja hommikul võtame sellest lonksu. “Pärast kasutamist peseme alati tarvikud puhtaks.”

Kokkuvõttes tuleks meil kõigil pöörata suuremat tähelepanu hügieenile igapäevaelus. Hügieeniekspertide sõnul peaksime vältima pesemata pudelite kasutamist, kuna need võivad sisaldada rohkem mikroorganisme kui me arvatagi oskaksime. See kehtib ka teiste esemete kohta, mida sageli kasutame, nagu prill-lauad. Oluline on mõista, et hoolimata sellest, kui puhtana midagi paistab, võivad seal peituda ohtlikud mikroorganismid. Seega tasub kindlasti pöörata rohkem tähelepanu hügieenile ja regulaarselt puhastada kõiki esemeid, mida kasutame igapäevaselt.