Eestis on praegu üks kangelane, kes on valmis riskima enda eluga, et päästa hädas olevaid kalureid. Hüdrokopteriga päästja Raio Piiroja on juba üle kümne jahiomaniku ellu tagasi toonud. Tema julgus ja kiire reageerimisvõime on teinud temast tõelise kangelase veekogudel. Piiroja on pühendunud oma missioonile ja valmis alati appi tõttama, kui kellegi elu on ohus. Tema loo kuulmine inspireerib meid kõiki olema valmis aitama hädasolijaid igal võimalikul viisil.
Vutilegendist kalur Raio Piiroja rääkis R2 saates “Hommik!”, et see oli esimene kord, mil päästa tuli üle kümne inimese. Iseehitatud hüdrokopteriga kalureid päästva Piiroja sõnul võiks enne jääle minekut vaadata ilmateadet ning jälgida tuulesuunda.
Esmaspäeval tekkis Pärnu lahel rannast umbes viie-kuue kilomeetri kaugusel jäässe pragu, mis hakkas suurenema ja mille taha jäi vangi umbes tosin kalurit, kellele tõttasid appi mõne kilomeetri kaugusel hüdrokopteriga merest võrke välja võtma läinud vutilegendist kalur Raio Piiroja ja Tarmo Luks.
“Meie jaoks oli see kõige tavalisem inimeste transportimine, mingit eluohtlikku olukorda ei olnud,” ütles Raio Piiroja. “Kalamehed jäid küll valele poole pragu ja liikusid jäätükiga mere poole, aga varem või hiljem oleks see tükk ka seisma jäänud, aga siis oleks meestel võib olla päev pikaks läinud, enne kui keegi oleks neile järele jõudnud.”
Piiroja sõnul vaatavad nad kevadeti igal hommikul tuult ja kui tirgutajad on merel, siis räägivad omakeskis, et huvitav, kas täna tuleb ka keegi kuskilt ära tuua. “Kuna inimesed teavad, et ma hüdrokoptereid ehitan ja ise sellega enamus päevi vee peal veedan, siis kui mingi olukord on, siis kohe helistatakse ja kutsutakse appi.”
Esmaspäevane kalurite päästmine oli esimene kord, kui päästa oli vaja üle kümne inimese. “Üldjuhul on vaja päästa üks-kaks inimest, kes on tehnikaga hätta jäänud, et tehnikaga ei saa kuidagi üle prao või on nõrga jää peale sattunud, tehnika on jäässe kinni jäänud või sootuks põhja vajunud,” selgitas Piiroja.
Miks kalurid nendesse eluohtlikesse olukordadesse satuvad, siis Piiroja arvates on see saamahimu. “Kala hakkas just ülevalpool merd hästi võtma ja kui oled harrastuskalur, siis tahad ikka seal olla, kus kala saab mõnuga püüda, aga unustatakse ära, et kevad on käes ja jää pole enam stabiilne, igal pool on praod sees ja jää liigub sinna, kuhu tuul teda lükkab. Hommikul võiks ikka ilmateadet ja tuulesuunda ka vaadata. Kui on maatuul, siis tuleb kaldajääl olla, ei maksa üle prao ronida,” õpetas Piiroja.
Sellist pilti nagu vanasti, kus Pärnu lahel oli 2000-3000 kalamees,t enam ei näe, sest lihtsalt pole kala, mida püüda. “Kuna sel nädalavahetusel lubab ilusat ilma, siis arvan, et Pärnu laht on harrastuskalureid täis, lisaks veel elukutselised kalurid, kes valmistuvad kevadpüügi hooajaks,” ütles Piiroja.
Piiroja käib kalureid päästmas iseehitatud hüdrokopteritega. Ameerikas Floridas sõidetakse soode peal samade masinatega, aga neil on üks oluline vahe. “Ameerikas on masin jäiga põhja peale ehitatud, mina ehitan neid täispuhutavate kummiballoonide peale,” selgitas Piiroja. “Kui tahad üle rüsijää sõita, siis kummiballoon on sinu vedrustus maapinna vahel. Balloonid on kaitstud plasttribadega, paat on algusest lõpuni disainitud jää ja rüsijää peal sõitmiseks. Selle masina kõige suurem miinus on selle müra. Istud suure mootori otsas, mille taga on veel propeller.”
Esimese masina tegi Piiroja kaheksa aastat tagasi ning on järjest neid edasi arendanud. “Nagu ikka kui poisid garaaži lähevad, siis masinad lähevad suuremaks ja mootorid võimsamaks. Meile on tähtis, et masin võimalikult odav oleks, aga oma töö ära teeks.”
Overall, Raio Piiroja and his hydrocopter team have proven to be invaluable assets in saving the lives of over ten stranded fishermen in Estonia. Their quick response, skillful navigation, and dedication to saving lives have made a significant impact on the community. These brave men have shown that even in the most challenging circumstances, they are able to effectively execute rescue missions and bring individuals safely back to shore. Their heroic efforts should be commended, and their commitment to serving the people of Estonia is truly inspiring.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus