HTM sai valmis koolikohustuse 18. eluaastani tõstva eelnõu | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Suurepärased uudised on tulekul, kuna HTM just valmis koolikohustuse 18. eluaastani tõstva eelnõu. See tähendab, et noored saavad nüüd rohkem aega keskenduda oma haridusele ja arengule enne täiskasvanuelu kohustuste võtmist. See samm näitab Eesti pühendumist noorte haridusele ja tulevikule ning loob paremad võimalused nende edukaks saavutamiseks. See on suurepärane võimalus muuta meie ühiskond veelgi tugevamaks ja õitsvamaks!

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni.

77-leheküljelises eelnõu seletuskirjas lisatakse, et kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

“Eelnõu siht on muuta tänast trendi, kus põhihariduse omandamise järel õpinguid mitte jätkavate noorte osakaal on paari viimase aasta jooksul kasvanud kolmelt protsendilt viiele, keskhariduse esimesel aastal langeb haridussüsteemist välja viiendik alustanutest, keskhariduse järel ei jätka õpinguid pea 40 protsenti lõpetajatest ning kasvab kvalifikatsioonita noorte osakaal.”

Ka valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027 on seatud sihiks tõsta kohustuslik kooliiga 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni ning muuta kutseharidus atraktiivseks põhihariduse järgseks valikuks.

Seletuskirjas märgitakse, et üksnes põhihariduse omandamisest enam ei piisa tööturul ega ka eraelus edukaks toimetulekuks, sest tänased põhikooli lõpetajad jäävad hõivesse veel vähemalt 50–60 aastaks.

“Tänane koolikohustus lõpeb orienteeruvalt 15-aastaselt. Oleme seni riigina otsustanud, et põhiharidus on piisav haridussüsteemist väljumiseks ja tööturule siirdumiseks. Samas on noor sel ajal oma arengus etapis, kus pikaajaliste otsuste tegemine on kognitiivselt väga nõudlik. Nõudlik on ka keskkond, mis ei soosi edukat iseseisvalt toimetulekut üksnes põhiharidusega. Suur keskharidusõppe katkestamise protsent ning selgelt kahanev trend õpingute jätkamisel peale keskharidusõpinguid viitavad, et valikuid tuleb täna teha liiga vara. Samuti on selge, et suur osa põhihariduse järel haridussüsteemi katkestajaid jäävad elukestvast õppest püsivalt eemale.”

Kokkuvõttes võib öelda, et HTM valminud eelnõu koolikohustuse tõstmiseks 18. eluaastani on oluline samm haridussüsteemi arengus. See võimaldaks noortel omandada paremat haridust ning valmistuda tulevikuks. Samuti suurendaks see noorte võimalusi tööturul ja ühiskonnas edukalt toime tulla. Kuigi eelnõu võib tekitada poleemikat ja vastuseisu, näitab see siiski valitsuse pühendumist hariduse parendamisele ja noorte tuleviku kindlustamisele. Loodame, et see eelnõu viiakse ellu ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti haridussüsteemis.