Tervitused kõigile! Hiljutine uudis, et Nordea tegevjuhi palk on tõusnud, samal ajal kui panga töötajate keskmine palk on langenud, on tekitanud palju kõneainet ja diskussiooni. See tõstatab küsimusi õigluse ja võrdsuse kohta töökohal ning toob esile olulise arutelu palgalõhe teemal. Kas juhtkonna suuremad palgad on õigustatud või peaksid töötajad saama paremat tasu oma töö eest? Need küsimused on endiselt aktuaalsed ja mõjutavad mitte ainult Nordea, vaid kogu tööturul toimuvat. Aeg on arutada ja leida lahendusi sellele olulisele küsimusele.
Põhjamaade suurima panga Nordea tegevjuhi palga ja kaasnevate hüvitiste suurus kasvas 2023. aastal võrreldes 2019. aastaga 82 protsenti, samas kui panga keskmise töötaja palk langes, kirjutab Soome väljaanne Helsingin Sanomat.
2023. aastal teenis Nordea tegevjuht Frank Vang-Jensen 3,7 miljonit eurot oma töö eest palga ja erinevate lisatasude näol. 2019. aastal, kui panga tegevjuht vahetus keset aastat, teenisid Vang-Jensen ja endine tegevjuht Casper von Koskull umbes kaks miljonit eurot, selgub panga majandusaasta aruannetest.
Seega kasvas panga tegevjuhi tasustamine umbes 82 protsendi võrra.
Nordea ei avalda aruannetes oma töötajate keskmise palga näitajat, kuid see avaldab panga tegevjuhi ja keskmise töötaja palga suhet. Kui 2019. aastal teenis Nordea tegevjuht 20,1 korda rohkem kui panga keskmine töötaja, siis 2023. aastaks kasvas suhe 40,5-kordseks.
Toetudes tegevjuhi tasustamise ja antud kordaja andmetele, arvutas HS, et kui 2019. aastal teenisid Nordea töötajad keskmiselt 100 000 eurot aastas, siis 2023. aastal oli panga töötaja keskmiseks aastatuluks 90 000 eurot.
Nordea kirjutab oma aruandes, et palgad on jäänud “suhteliselt muutumatuks”, kuna pank koondab oma töötajad “geograafiliselt madalate kuludega riikidesse”. Geograafilise koondumise all peab Nordea silmas seda, et Nordeal on aina rohkem töötajaid Poolas ja Eestis, kus üldine palgatase on madalam kui Põhjamaades.
Kui võtta arvesse ainult Nordea Põhjamaade töötajaid, siis panga tegevjuht teenis 2019. aastal keskmiselt 17,8 korda rohkem kui panga töötaja keskmiselt, 2023. aastaks kasvas suhe 34,6-kordseks.
Nordea aruandes seisab, et tegevjuhi palgataseme tõus suhtena töötajate palkadesse on tingitud sellest, et tegevjuhi tasu on seotud Nordea kasumi iga-aastase paranemisega alates 2020. aastast.
Viimastel aastatel on Nordea kasum tõusnud muuhulgas tänu intressimäärade tõusule ja sellest tulenevalt kasvanud puhtale intressitulule, mis tähendab panga välja antud laenudelt teenitud intressitulude ja muuhulgas hoiustajatele makstud intressikulude vahet.
Kuigi Nordea tegevjuhi palga tõus võib tunduda ebaõiglane võrreldes panga töötajate keskmise palga langusega, on oluline mõista, et ettevõtete juhtide palkade suurus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas vastutusvaldkonnast ja ettevõtte edukusest. Samas peaksid organisatsioonid tagama ka töötajate õiglase tasustamise ja motivatsiooni säilitamise. See uudis annab võimaluse arutada töötasude läbipaistvuse olulisust ja vajadust tasakaalustatud palgapoliitika järele ettevõtetes.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus