Hoolduspere vanem: riik peaks panustama tugispetsialistidesse | Inimesed

2246646h76e2t24

Tere tulemast Eestisse! Hoolduspere vanemate roll on ülimalt oluline, kuid nad vajavad kindlat tuge ja toetust. Piisava abi saamine tugispetsialistidelt on hädavajalik, et tagada hoolduspere vanematele vajalik tugi ja juhendamine. Riigi panus sellesse valdkonda on hädavajalik ja see teema on ülimalt oluline, et tagada hoolduspere vanematele vajalikud vahendid ja teadmised, et nad saaksid pakkuda parimat võimalikku hoolitsust lastele. Loodame, et tulevikuks suureneb riigi toetus tugispetsialistidele ning hoolduspere vanemad saavad vajaliku toe, et anda lastele turvaline ja armastav kodu.

Iga aastaga on vähemaks jäänud neid peresid, kes soovivad hakata hoolduspereks. Hoolduspere vanem Silvia Purje ütles “Terevisioonis”, et kuigi riigipoolne rahaline toetus hooldusperedele on päris hea, siis vajaka on tugispetsialistide kättesaadavusest.

MTÜ Igale Lapsele Pere juhatuse liige Jane Snaith lausus mõned päevad tagasi “Aktuaalsele kaamerale”, et hooldusperesid pole järjest vähemaks jäänud sellepärast, et poleks tahtmist, vaid kuna ei julgeta. “Hooldusperes laps on ikka traumakogemusega laps. Mitte-ametlik psühholoogia ütleb, et täpselt nii kaua aega, kui see laps on olnud katkises keskkonnas, vähemalt nii palju aega vajab ta, et need muutused temas tekiksid,” sõnas Snaith.

Hoolduspere vanem Silvia Purje sõnas, et neli aastat tagasi võtsid nad abikaasaga vastu otsuse pakkuda kodu lastele, kelle enda vanemad seda teha ei saa. “Ma ei oska öelda, kas see oli julgus või tahe lastega tegeleda, veel midagi anda kellelegi, ma arvan, et pigem see teine,” sõnas Purje.

Hetkel hoolitsevad Purjed pooleteistaastase väikelapse eest. “Ma arvan, et praegu me saame kenasti hakkama. Eks meil oma väikesed mured ikka on, aga praegu me toimetame kenasti,” märkis Purje.

Purje arvates toetab riik hooldusperesid rahaliselt päris hästi. “Loodud on ka mitmeid tugisüsteeme, iseasi, kui hästi need jõuavad hooldusperedeni. Mind on need toetused aidanud ja ma ei pea silmas just rahalist tuge, vaid pigem seda tugisüsteemi, erinevad spetsialistid,” sõnas Purje. “Aga ma tean hooldusperesid, kes pole seda abi nii kergesti kätte saanud, nii et see on arenemisel süsteem. Ega tavaline ema tavalisele lapsele ka väga kergesti ei saa tasuta psühholoogi aega, neid inimesi on ilmselt ikka vähe, kes tegelevad lastega,” rääkis Purje.

Loe rohkem:  Ilves: aina enam tulevad pähe mõtted, kuidas perega rohkem koos olla | Inimesed

Purje pole traumaga enda perre võetud lapse peal kokku puutunud, kuna laps on väike. “Aga tõsi ta on, et mida suurem on laps, seda rohkem on ta oma seljakotti pisikesi probleemikesi kogunud. Kõik see, millepärast ta on sattunud olukorda, et ta on oma vanematest eraldatud, kõik see on talle jätnud oma jälje. Mida rohkem aastaid, seda rohkem jälge,” nentis Purje.

Purje nõustub Snaithiga, et hooldusperesid jääb vähemaks ühelt poolt hirmu pärast, kuid mitte ainult. “Ma arvan, et seal on ka mugavust. Need inimesed, kes on pisut jõukamad kui teised, tahaksid elada oma elu, võib-olla eriti siis, kui oma lapsed on juba suuremad. Ma arvan, et just sellised inimesed võiksid mõelda, et tore on, kui me teeme annetusi heategevusorganisatsioonidele, aga kui me päriselt paneksime käed külge ja võtaksime inimese, kelle eest vastutada ja aitaksime tal suureks saada, siis see oleks ikka päris üllas tegu,” märkis Purje.

Hooldusperre võetud laps on Purje sõnul nagu oma laps, kuid seejuures ongi hoolduspere vanema jaoks üheks keerulisemaks asjaks teadmine, et laps võib ühel hetkel enda bioloogiliste vanemate juurde tagasi minna. “See on ühes mõttes parim, mis lapsega saab juhtuda, aga see on see, milleks sa võid ükskõik, kui palju koolitusi läbida, aga sa pole kunagi valmis,” sõnas Purje. Purje nentis kurva tõsiasjana, et oma bioloogiliste vanemate juurde lapsed tihti kahjuks siiski tagasi ei jõua.

“Kui riik saaks kuidagi panustada, siis mitte niivõrd rahalise toetuse tõstmisega, vaid tugispetsialistidesse, laste õpetajatesse, lasteaia õpetajatesse, lastekodude kasvatajatesse – nendesse tuleks panustada. Et need inimesed, kes on meie laste ümber, oleksid professionaalid ja teeksid oma tööd rõõmuga, sest siis ka ülejäänud inimesed võtaksid julgemalt oma perre lapsi,” sõnas Purje.

Loe rohkem:  Liina Kersna: milles iganes on mind ka süüdistatud, koju saan ma alati minna | Inimesed

In conclusion, the role of foster parents is crucial in providing care and support for children in need. It is important for the state to invest in support specialists who can provide guidance and assistance to foster parents. By doing so, the well-being and development of children in foster care can be better ensured. It is also essential to provide ongoing training and resources for foster parents to help them navigate the challenges and complexities of caring for children who have experienced trauma. Ultimately, a collective effort between the state and support specialists is necessary to create a nurturing and stable environment for children in foster care.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga