Holland: EL-i rohepööre rikub ühenduse suhteid muu maailmaga | Välismaa

Hollandi EL-i rohepööre on tekitanud vastuolusid muu maailmaga ning kahjustab ühenduse suhteid välismaistel turgudel. Ettevõtjad ja poliitikud on mures, et range keskkonnapoliitika piirab nende võimalusi rahvusvahelises kaubanduses ning võib tuua kaasa majandusliku kahju. Samas peetakse EL-i rohepööret vajalikuks sammuks kliimamuutuste vastu võitlemisel ning jätkusuutliku tuleviku tagamisel. Hollandi käitumine peegeldab suuremas plaanis Euroopa Liidu püüdlusi muuta maailm rohelisemaks, kuid samal ajal paneb proovile nende suhted teiste riikidega.

Euroopa Liidu rohepööre avaldab mõju ka ühenduse rahvusvahelistele suhetele ning Brüsseli soov peale suruda uued rohepöördega seotud reeglid oma kaubanduspartneritele võib rikkuda EL suhteid nendega, hoiatab Holland.

Vastavasisulise kirja saatis Hollandi valitsus teiste liikmesriikide diplomaatidele. Financial Timesi ajakirjanike nähtud kirjas seisab, et Brüsseli rohepoliitika “on avaldanud selget mõju EL-i mainele ja usaldusväärsusele ning võimele süvendada rahvusvahelisi suhteid”.

EL on astunud samme mõjutamaks oma kaubanduspartnereid muutma oma majandused kliimasõbralikeks. Samuti kehtestab Brüssel reegleid, mis on mõeldud õiglase konkurentsi tagamiseks oma ettevõtetele, mis peavad EL-i rohe-eesmärkidega arvestama. Hollandi sõnul mõjutab see negatiivselt EL-i suhteid arenguriikidega, mille kaubad ei pääse enam EL-i turule.

“Praegused pinged kaubanduspartneritega mõjutavad samuti EL-i võimet ehitada sildu, kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sees,” seisab Hollandi koostatud dokumendis.

“EL-i sise- ja välispoliitika on seotud tihedamalt kui eales varem,” järeldatakse kirjas.

Mitme EL-i liikmesriigi ministrid ja ametnikud jagasid Hollandi muret eelmisel nädalala Abu Dhabis toimunud WTO kohtumise ajal peetud eravestlustes. Sellised arenguriigid nagu India ja Malaisia on samuti kritiseerinud EL-i poliitikaid.

Hollandi mainitud problemaatiliste EL-i algatuste seas on süsinikumaksu kehtestamine importkaupadele (CBAM), arutlusel olev kestlikkusaluse juhtimiskohustuse direktiiv (CSDDD) ja metsaraie vastane regulatsioon, mille järgi keelataks selliste toodete importi, mis on toodetud maapinnal, mida varem katsid vihmametsad.

Kõrge EL-i ametnik kaitses EL-i kaubandusmeetmeid, öeldes, et need on igati kooskõlas teiste jätkusuutlikkuse algatustega ühenduse sees.

Lõuna-Aafrika saadik EL-is Tokozile Xasa ütles aga teisipäeval Brüsselis peetud üritusel, et EL peaks töötama rohkem oma partneritega koos kaubanduspoliitika sõnastamisel, austades nende süsteeme ja keskkonda, mitte peale surudes oma standardeid teistele.

EL-i sees kasvab juba vastuseis osadele Hollandi mainitud meetmetest. Näiteks ei suuda liikmesriigid vastu võtta juba mitu nädalat järjest kestlikkusaluse juhtimiskohustuse direktiivi (CSDDD), mis sunniks suurettevõtteid astuma samme inimõiguste rikkumiste ja keskkonnakahju tuvastamiseks ja edasiseks vältimiseks oma tarneahelates.

Niigi viimasel hetkel lahjemaks muudetud direktiivi vastuvõtmine ebaõnnestus ka sel nädalal teiste seas Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa vastuseisu tõttu.

Hollandi EL-i rohepööre on tekitanud pingeid ühenduse ja teiste maailma riikide suhetes. Kuigi Hollandi eesmärk on keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse tagamine, võib selle mõju ulatuda kaugemale kui esialgu arvatakse. Oluline on leida tasakaal rohelise ülemineku ja rahvusvaheliste suhete vahel, et tagada stabiilsus ja koostöö kõigi osapoolte vahel. On oluline, et Holland jätkaks dialoogi teiste riikidega ja otsiks kompromisse, mis toetaks nii keskkonnakaitset kui ka rahvusvahelisi suhteid.