Hiina pani paika majanduskasvu eesmärgi ja avalikustas sõjakulutuste tõusu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased sündmused Hiinas on pannud paljusid muretsema ning maailmal on jäänud küsimusi selle riigi majanduskasvu ja sõjakulutuste tõusu kohta. Hiina pani paika uue ambitsioonika majanduskasvu eesmärgi ning avalikustas sõjakulutuste märkimisväärse tõusu. Need arengud pakuvad palju küsimusi ja väljakutseid ka meie enda riigile. Kas Hiina majandus kasvab jätkuvalt kiiresti ja millist mõju see võib omada meie enda majandusele ja poliitilisele olukorrale? Meie ees seisavad huvitavad ja keerulised ajad ning on oluline olla kursis rahvusvaheliste sündmustega.

Hiina peaminister Li Qiang avalikustas valitsuse majanduseesmärgid ja eelarvepoliitilised meetmed alanud aastaks. Nii seavad Hiina võimud majanduskasvu eesmärgiks viis protsenti aastas ning kaitsekulutused kasvavad 7,2 protsenti.

Samuti teatas Li, et Hiina eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel Hiina sisemajanduse koguproduktist.

“Meie riigi majanduse jätkuva taastumise ja paranemise alus pole veel tugev, nõudlus on ebapiisav, mõnedes tööstusharudes esineb ületootmist, ühiskonna ootused on nõrgad ning riske on palju,” ütles Hiina peaminister kommunistliku partei kummitempliks oleva Hiina parlamendi saadikutele.

Ühtlasi seab Hiina eesmärgiks tuua töötuse määr alla 5,5 protsendile ning kasvatada inflatsiooni kolme protsendini.

Nii majanduskasvu, töötuse kui inflatsiooni eesmärgid on samasugused nagu aasta tagasi, kuid nende saavutamine ei pruugi olla lihtne. Jaanuaris langesid tarbijahinnad Hiinas kiireimas tempos viimase 15 aasta jooksul, põhjuseks on majapidamiste nõrk nõudlus.

Kuigi Hiinal õnnestus ametlikult saavutada eelmisel aastal 5,2-protsendilist reaalset majanduskasvu, täites seega püstitatud eesmärgi, aitas sellele kaasa riiki tabanud deflatsioon: nominaalselt kasvas majandus ainult 4,6 protsenti.

Samuti viitavad analüütikud asjaolule, et kuna 2022. aastal kehtisid ranged koroonapiirangud ja majanduskasv oli aeglane, mõjutas 2023. aasta majanduskasvu näitajat baasefekt, mida sel aastal enam ei esine.

Pärast Li ettekannet langes Hongkongi börsi Hang Seng indeks 2,3 protsenti. Indeks hõlmab tähtsaimaid Hiina ettevõtteid, mille aktsiatega kauplemine on lihtsam.

Hiina investeerimisfondi Pinpoint Asset Management juht Zhang Zhiwei ütles Finanical Timesile, et deflatsioonist vabanemiseks on vaja rohkem majanduse stimuleerimist valitsuse poolt, kuid Peking püüab stabiliseerida majanduskasvu võlakoormust liiga palju suurendamata.

“See teeb rahanduspoliitikat keeruliseks tasakaalustamisülesandeks,” lisas ta.

Ainsad suuremad muutused võrreldes eelmise aastaga, millest teatas peaminister Li, on kohalikele omavalitsustele lubatud laenamise piirmäära tõstmine 3,8 triljonilt jüaanilt 3,9 triljoni jüaanini ning ühe triljoni jüaani ehk 130 miljardi euro jagu valitsuse eriotstarbeliste võlakirjade väljastamine, millest on aga varemgi teatatud.

Ometi on paljud analüütikud mures, et Hiina valitsus ei toeta piisavalt majapidamisi. Hiina majapidamiste nõudlus on püsinud alates koroonakriisist madal ning on visa kasvama.

Pekingi võimud räägivad aga vajadusest investeerida kõrgtehnoloogilisse tööstusse ning on seni vältinud majapidamistele otsetoetuste pakkumist. Ainus avalikustatud, kuid seni alles kaalumisel ettepanek seisneb kasutatud kodutehnika ja autode müügi toetamises eraisikult eraisikule.

Kui investorite lootus, et Hiina võimud avalikustaks uusi suuri meetmeid majanduse toetamiseks, luhtus, siis Hiina valitsuse militaarkulutuste kasvutempo püsib senisel kõrgel 7,2 protsendi tasemel.

Li hoiatas oma ettekandes Taipei võime, et Peking “on resoluutselt vastu separatistlikule tegevusele, mille eesmärk on Taiwani iseseisvus”. Samuti ütles ta, et Hiina võimud kavatsevad “kõigutamatult edendada kodumaa taasühendamise suurt eesmärki”, seda vaatamata asjaolule, et Hiina Kommunistlik Partei pole Taiwani saart kunagi valitsenud.

Hiina seatud majanduskasvu eesmärk ja sõjakulutuste tõus on olulised arengud, mis avaldavad mõju nii kodu- kui ka välismaale. See näitab Hiina püüdlust tugevdada oma majandust ja sõjalist võimekust ning võib tekitada rahvusvahelistes suhetes pingeid. Eesti ja teiste riikide jaoks on oluline jälgida Hiina arenguid ning valmistuda võimalikeks muutusteks globaalses poliitilises ja majanduslikus olukorras. Koostöö ja dialoog Hiinaga on oluline, et tagada stabiilsus ja areng kogu maailmas.