Tere tulemast Eestisse! Hiina olukord Covid-19 andmete avaldamisega on tekitanud palju küsimusi ja pole ainult kohalike elanike, vaid ka kogu maailma tähelepanu tõmmanud. Hiina lükkas pandeemia alguspäevadel andmete avaldamise edasi, mis tekitas segadust ja kahtlusi nii teadlaste kui ka poliitikute seas. See samm on toonud kaasa palju arutelusid ja spekulatsioone kogu maailmas ning pole jätnud puutumata ka Eestit. Kuidas see kõik meid mõjutab ja millised võivad olla selle tagajärjed? Sellest kõigest ja rohkem saame lähemalt rääkida.
USA esindajatekoda avaldas dokumendid, mis näitavad, et Hiina võimud lükkasid 2019. aasta detsembris koroonaviiruse geenijärjestuse andmete avaldamist kahe nädala võrra edasi. Uus informatsioon tekitab taas küsimusi viiruse päritolu kohta.
Hiina teadlane esitas geenijärjestuse andmed juba 28. detsembril 2019. Peking aga avaldas andmed 12. jaanuaril 2020. Alles siis paljastas Peking maailmale koroonaviirusega seotud üksikasjad.
Uus informatsioon ei heida valgust sellele, kas koroonaviirus võis olla tehislikku päritolu. Spetsialistid siiski leiavad, et need kaks nädalat võisid olla kriitilise tähtsusega. Teadlased oleksid saanud siis täpsemalt kindlaks teha, kuidas viirus levib ning alustada võimaliku vaktsiini väljaarendamist.
Dokumentidega kursis olev USA viroloog Jesse Bloom ütles, et Hiina valitsuse poolt avaldatud informatsiooni suhtes tuleb olla ettevaatlik. “Oluline on meeles pidada, kui vähe me teame,” ütles Bloom ajalehele The Wall Street Journal.
Viiruse geenijärjestuse esitas detsembris Hiina teadlane Lili Ren. Ta ei vastanud ajalehele The Wall Street Journal kommentaaritaotlustele. Ta töötab Pekingis asuvas instituudis, mis allub Hiina meditsiiniteaduste akadeemiale.
Esindajatekoja kaubanduskomisjon sai dokumendid USA tervishoiuministeeriumi (HHS) käest. HHS andis dokumendid üle alles siis, kui komisjon oli ähvardanud asutust kohtuga.
HHS-i ametnik Melanie Egorin kirjutas eelmisel kuul kaubanduskomisjoni juhile Cathy McMorris Rodgersile, et Ren esitas geenijärjestuse andmebaasi GenBank, mida juhib USA riiklik terviseinstituut (NIH).
NIH tegutses seejärel oma eeskirja kohaselt ning küsis Renilt rohkem tehnilisi üksikasju, Ren ei vastanud. Reni esitatud andmeid ei avaldatud ja see kustutati 16. jaanuaril 2020 andmebaasist. 12. jaanuaril sai NIH koroonaviiruse geenijärjestuse teisest allikast.
Egorin ütles, et 12. jaanuaril 2020. avaldatud andmed olid peaaegu identsed nende andmetega, mille avaldas Ren.
“See andmebaasi esitatud avaldus näitab, et tegelikult teadsid Hiina teadlased vähemalt 28. detsembriks, et kopsupõletikku põhjustab koroonaviirus,” ütles Bloom.
Hiina otsus lükata pandeemia esimestel päevadel Covid-19 andmete avaldamist edasi tekitab muret rahvusvahelises kogukonnas. Avaandmete avaldamise viivitus võib olla takistuseks viiruse leviku tõhusaks jälgimiseks ja kontrollimiseks. See tekitab kahtlusi Hiina valitsuse läbipaistvuse suhtes kriisiga tegelemisel. Rahvusvahelise koostöö ja avatud suhtluse tähtsus pandeemia ajal on kriitiline ning loodetavasti saavad sellised otsused tulevikus vältitud. On oluline, et kõik riigid töötaksid koos selle nimel, et kaitsta inimeste tervist ja tagada pandeemiaga seotud andmete läbipaistvus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus