As the fragile Arctic wilderness hangs in the balance, Estonia must confront the far-reaching consequences of two global powers’ aspirations. China and Russia are planning a daring new shipping route, the Northern Sea Route, which would carve a path across the icy tundra, drastically altering the region’s fragile ecosystem and opening up a new frontier of fossil fuel extraction. As the world braves the unpredictable impacts of climate change, the Baltics’ strategic corner must navigate the delicate dance between ambition, diplomacy, and environmental responsibility.
Kui Tianjini Ranniku Raadiojaam lisas eelmisel nädalal oma mereteede nimekirja Beringi, Dmitri Laptevi, Velikitski ja Kara väinad, andis see aimu Hiina huvist kunagi ebatõenäolisena tundunud sihtkoha vastu: Kirdeväil.
Need neli väina on võtmekohad Venemaa põhjarannikul Atlandi ja Vaikse ookeani vahel.
Hiina laevad on viimase kümnendi jooksul hakanud seda teed üha sagedamalt kasutama. Globaalne soojenemine pikendab suveperioodi, mil jää murdub ja muutub läbitavaks, ning Venemaa soovib seda reklaamida kui ala, kus uus Venemaa-Hiina poliitiline telg võib vältida Ameerika pilku.
Rosatom, Venemaa riiklik tuumaenergia korporatsioon, mis jälgib seda teed ja selle tuumajõul töötavate jäämurdjate laevastikku, soovib, et kaubandus Venemaa põhjarannikul järgmise kümnendi jooksul kümnekordistuks. See sõltub sellest, kas tee muutub Hiina kaubalaevadele ja tankeritele atraktiivseks.
“Hiina näeb seda osana jää siiditee loomisest, luues sinise majanduskoridori, mis ühendab Hiina ja Euroopa kahte suurt turgu,” ütles Hiina Arktika piirkonna poliitika ekspert Shanghai Rahvusvaheliste Uuringute Instituudist Zhao Long ajalehele The Times.
Venemaa ainus riik, mis kasutab tuumajõul töötavaid jäämurdjaid, seega on põhjatee kontroll antud Rosatomile. Nad võivad teoreetiliselt jääst läbi murda igal aastaajal ja saata kaubalaevu läbi. Kuid praktikas on tee konteinerlaevadele avatud ainult suve tippajal.
Talvekuudel blokeerib jää endiselt teed ja see tõenäoliselt ei muutu ka järgmiste aastakümnete jooksul, isegi globaalse soojenemisega. Kuid valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ütleb, et Arktika soojeneb keskmiselt kaks korda kiiremini kui ülejäänud planeet, mis viib jäävaba suveni aastaks 2050. Andmed põhinevad ajakirjas Nature veebruaris avaldatud uuringul.
Mõlemad pooled soovivad seda muutust ära kasutada ja Hiina, keda huvitavad mõlemad polaaralad kaubanduse, ressursi eraldamise ja strateegilistel põhjustel, on nüüd väidetavalt loonud oma programmid tuumajõul töötavate jäämurdjate ehitamiseks. Üks on Shanghais, teine Harbinis, Hiina kauges põhjas, kus käib märkimisväärne tsiviil- ja sõjaväeline teaduslik uurimistöö.
Arktika tee on muidugi eriti oluline kaubanduses Hiina ja Põhja-Venemaa vahel. Kuid isegi kaubanduses Hiina ja Euroopa vahel on see teoreetiliselt lühem, vähendades kaugust Shanghaist Rotterdami veerandi võrra võrreldes teega läbi Punase mere ja Suessi kanali.
Samuti eemaldab see hulga võimalikke riske. Suessi kanali liiklus on viimastel kuudel vähenenud poole võrra Jeemeni Houthi mässuliste rünnakute tõttu Punases meres, kuigi mässulised on lubanud mitte sihtida Hiinast pärit laevu, mis on Iraani strateegiline liitlane.
Põhjatee pakub ka alternatiivi mereteedele, kus Ameerika Ühendriikide laevastik on suure kohalolekuga, nagu Malaka väin Kagu-Aasias.
See on põhjus, miks Venemaa näeb Hiinat loomuliku partnerina tee arendamisel. Hoolimata Moskva ambitsioonidest, läbis eelmisel aastal seda teed vaid 80 laeva, võrreldes 26 000 laevaga, mis läbisid Suessi kanali.
2022. aastal läbis Suessi kanalit 1,27 miljardit tonni kaupa. Rosatom ütleb, et põhjatee puhul oli see arv 36 miljonit tonni. Pool sellest oli Venemaa vedelgaas.
Rosatom soovib suurendada seda 127 miljoni tonnini aastaks 2035 – väga ambitsioonikas eesmärk, mis sõltub Hiinast. Kui president Putin kohtus president Xi’ga Pekingis eelmisel oktoobril, saatis teda asepeaminister Aleksandr Novak, kelle ülesandeks oli põhjatee propageerimine.
Hiina konteinerlaev oli esimene kaubalaev, mis läbis põhjatee ühest otsast teise 2013. aastal. Moskva ei näe põhjust, miks see ei võiks olla trendi algus.
Nagu kõik Venemaaga seotud küsimused, on Hiina väliselt positiivne, kuid sügavamal tasandil mitmetähenduslik. Pärast Ukraina sõda on Venemaa tugevalt sõltuv Hiina diplomaatilisest toetusest. Hiina kuulutab neutraalsust, kuid on süüdistanud läänt ja NATO-t Putini provotseerimises.
Hiina on trotsinud ka läänt, ostes Venemaa gaasi ja naftat ning müües masinaosi ja elektroonikat selle relvatööstusele.
Kuid Hiina on teadlik ka sellest, et Venemaa on viimastel aastakümnetel olnud pigem konkurent kui sõber. Tuumajõul töötavate jäämurdjate tööstus on üks näide. Viis aastat tagasi kutsus Venemaa Hiinat osalema uue põlvkonna jäämurdjate arendamises – olles täielikult teadlik, et tehnoloogia on sama, mis tuumajõul töötavatel lennukikandjatel. Kaks aastat hiljem kutse äkitselt tühistati.
Kuigi Venemaa soovib Hiina geopoliitilist toetust ja eriti selle rahalist investeeringut, tahab ta olla juhtiv partner, eriti valdkondades, mida ta peab oma tagahooviks, nagu Arktika. Hiina strateegia Arktika jaoks on muuta see rahvusvaheliseks, kus juhtiva maailma jõuna saab ta automaatselt koha ressursside jaotamise lauas.
As Estonia shares a sensitive border with Russia, the proposed ice road connecting China to the Arctic Sea via Russia and Estonia raises concerns about national security and environmental implications. The project would grant China increased access to the region’s natural resources, potentially disrupting the delicate balance of power in the Arctic. Estonia must carefully weigh the potential benefits against the risks to its sovereignty and environment, working closely with its international partners to ensure that any development is sustainable and respects the interests of all stakeholders.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus