Hiina elektrisõidukite tootjad ostavad laevu oma toodangu tarnimiseks Euroopasse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hiina elektrisõidukite tootjad on viimasel ajal märkimisväärselt suurendanud oma tootmist ning nüüd ostavad nad laevu, et transpordida oma tooteid Euroopasse. See avab uusi ärivõimalusi mitte ainult Hiina ettevõtetele, vaid ka Eesti ja teiste Euroopa riikide tarbijatele. See tähendab ka uusi võimalusi Eesti sadamatele ja logistikafirmadele. Tervitame neid muutusi ning ootame põnevusega, kuidas see mõjutab meie majandust ning ärisektoreid.

Hiina elektrisõidukite tootjad ostavad kaubalaevu, et tarnida oma sõidukid kiiremini ja odavamalt Euroopasse. Hiina tõusis juba eelmisel aastal maailma suurimaks autotootjaks, kuid Hiina päritolu autode osakaal Euroopas jääb väikeseks.

Veebruaris jõuavad Hollandi ja Saksamaa sadamatesse esimesed autotarnelaevad. Jaanuari keskpaigas alustas oma esimest reisi Hiina elektrisõidukite tootja BYD-i 200 meetri pikkune laev Explorer No. 1., millega jõuab Euroopasse üle 5000 elektrisõiduki.

Tegemist on ajaloolise hetkega BYD-ile ja Hiina elektrisõidukite tootjatele, sest varem polnud neil oma laevu, mis raskendas autode eksporti Euroopasse, vahendab Nikkei Asia.

Hiina tõusis maailma suurimaks sõidukite eksportööriks eelmisel aastal, eksportides 4,91 miljonit sõidukit. Hiina sõidukite eksport kasvas aastaga 58 protsenti. Pikka aega juhtiva autoeksportööri tiitli kandnud Jaapan jäi teiseks, eksportides 4,42 miljonit sõidukit. Kuigi Jaapani sõidukite eksport kasvas aastaga 16 protsenti, jäi see tunduvalt alla Hiinale, kirjutab Nikkei Asia.

Hiina ekspordile aitas kaasa elektrisõidukite ekspordi plahvatuslik kasv. Samas jäi Hiina autode turuosa Euroopas kõigest kolme protsendi juurde, olles väiksem kui Jaapani autotootja Toyota või Lõuna-Korea autotootja Hyundai turuosa.

Peamiseks Hiina elektrisõidukite tootjate väljakutseks on seni olnud oma kaubalaevade puudumine, mis sundis neid konkureerida üksteisega välismaale sõidukite tarnimise õiguse eest. Päevane kaubalaeva rendi maksumus kasvas Hiinas seitse korda võrreldes koroonakriisi eelse 2019. aastaga. Samal ajal on näiteks Toyotal oma autotarnelaevad.

Probleemi lahendamiseks otsustas BYD omandada või saada pikaajalisse renti kaheksa autotarnelaeva järgmise kahe aastaga. Iga laev on suuteline vedada 7000 elektrisõidukit korraga. Ka Hiina riigi omandis autotootja SAIC-i enda laev suundus Euroopasse jaanuaris.

Hiina mõju on juba võimalik täheldada Euroopas. Saksamaa autotootja Mercedes-Benz Groupi suurim osanik on Hiina riigi omandis autotootja BAIC. Suuruselt teine osanik on Hiina miljardär Li Shufu, kes juhib Hiina autotootjat Geely, kokku kuulub kahele Hiina osanikule pea 20 protsenti Mercedes-Benz Groupi aktsiatest. Geely on ka Rootsi autotootja Volvo Groupi suuruselt teine osanik.

Ka paljud teised Euroopa elektrisõidukite tootjad on tihedalt seotud Hiinaga oma tarneahelate kaudu. Hiinas toodetakse umbes 60 protsenti maailma elektrisõidukite akudest. Kuigi Volkswagen rajas akusid tootva tütarettevõtte, sõltub see Hiina ettevõttest Gotion High-tech akude arendamisel ja tootmisel.

Hiina elektrisõidukite aktiivsem sisenemine Euroopas turule valmistab peavalu Euroopa Liidu juhtkonnale. Ühelt poolt uurib Euroopa Komisjon Hiina elektrisõidukite tootjaid seoses kahtlusega, et nende toodangu madala hinna taga on ebaproportsionaalne riiklik tugi, mis tekitab ebaõiglast konkurentsi. Üheks juurdluse tagajärjeks võivad olla imporditollid või muud impordipiirangud Hiina tootjatele.

Teiselt poolt soovib komisjon muuta elektrisõidukid EL-is populaarseteks ning odava Hiina toodangu võimalik turult kõrvale jäämine võib seda eesmärki pärssida.

Kokkuvõttes tundub, et Hiina elektrisõidukite tootjad on hakanud nägema Euroopa turu potentsiaali ning on võtnud kasutusele uued meetodid oma toodangu tarnimiseks. Laevade ostmine transpordiks Euroopasse annab märku nende pühendumusest ja soovist laiendada oma tegevust välismaale. See võib olla oluline samm nende ettevõtete jaoks, et pääseda juurde uutele klientidele ja kasvatada oma mõjuvõimu rahvusvahelisel turul. Samuti võib see viia uute võimaluste avanemiseni koostööks kohalike partneritega, luues kasulikke suhteid nii Hiina kui ka Euroopa ettevõtete vahel.