Helme: suhkrumaks ei mõjuta inimeste tarbimist | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kui otsite uusimaid uudiseid ja arvamusi, siis olete jõudnud õigesse kohta. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud teema suhkrumaksust ja selle mõjust inimeste tarbimisele. Helme on seisukohal, et suhkrumaks ei mõjuta inimeste tarbimist, kuid kas see vastab tõele? Lugege meie artiklit, et saada rohkem teavet ja saada häid diskussioone selle teema üle. Hoiame sind kursis kõige olulisemaga Eesti kohta!

Valitsus plaanib kehtestada suhkrumaksu, et tuua riigieelarvesse lisaraha ja parandada noorte tervist. EKRE esimehe sõnul ei tee suhkrumaks aga kumbagi.

Suhkrumaksuga loodab valitsus saada riigieelarvesse 25 miljonit eurot.

Maksumäär sõltub sellest, kui palju jook suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maks on astmeline. Kaheliitrine koolapudel läheb peaaegu poole kallimaks ja maksaks senise 2.29 euro asemel koos uue maksuga 3.39. Liitrine magus apelsininektar kallineb kolmandiku võrra ja uus hind oleks 2.24. Pooleliitrine spordijook kallineb aga vähem kui kümnendiku võrra 1.30 euroni.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et limonaadimaks kehtestatakse, mõeldes noorte tervisele.

“Tõepoolest, meie oleme disaininud maksu nii, et ta mõjutaks tarbijate käitumist. Et oleks piisavalt suur, et näiteks taskuraha eest toimetav laps ostaks väiksema pudeli või jätaks igapäevaselt joogi ostmata,” selgitas Sikkut.

Tema sõnul peaks maksumäärade erinevus motiveerima tootjaid muutma retsepte nii, et jookides oleks vähem suhkrut. Joogid, kus seda on rohkem, hakkavad ka rohkem maksma.

Kuigi riigieelarvesse peaks limonaadimaks tooma juurde paarkümmend miljonit eurot, on Sikkuti sõnul tähtsam laste tervis. Soomes ja Lätis on sarnane maks kehtestatud selleks, et tuua eelarvesse raha juurde, ütles Sikkut.

“Siis on hästi lai maksubaas, ühtlane madal maksumäär, mida on lihtne kokku koguda. Nii on Soomes maksustatud ka vesi. Meie siin ei soovi eelarvesse tulu tuua, vaid minule pakub suurt rõõmu, kui selle maksu laekumine igal aastal langeb. See ütleb, et me joome järjest vähem suhkrut sisse,” rääkis Sikkut.

Eelnõu järgi lähevad maksustamisele ka joogid, millesse on lisatud kunstlikku magusainet. Kallimaks lähevad näiteks energiajoogid, kali, aga ka alkoholivaba õlu. Alkohoolseid jooke see maks ei puuduta.

Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson märkis, et limonaadi ostetakse järjest rohkem. “Kindlasti võib välja tuua need kauplused, mis on koolide lähedal, spordisaalid, kus lapsed treenivad, seal on kindlasti näha trendi, seda ostetakse,” ütles ta.

“Raske öelda, kuidas see (maks) inimeste tarbimisharjumusi mõjutab. Kindlasti küsitav on ka selle maksu eesmärk. Kas on soov suunata inimesi tarbima suhkruasendajatega jooke rohkem, mis võivad hakata maksma vähem, kui nende suhkruga altervatiivid?” rääkis Jürisson.

Kolmapäeval saatis sotsiaalministeerium eelnõu kooskõlastusringile. EKRE esimees Martin Helme nimetab limonaadimaksu mõttetuks. Tema sõnul ei muuda see tarbimisharjumusi ega too eelarvesse raha juurde.

“Mida me oleme näinud teistes riikides, et see on täiesti ilma igasuguse mõjuta inimeste tarbimiskäitumisele. Ehk siis sõnastatud eesmärke see mitte mingil juhul ei täida, kui sõnastatud eesmärgiks on see, et inimesed tarbiksid vähem suhkrut,” selgitas Helme.

Magustatud jooke üritati maksustada ka 2017. aastal. Riigikogu kiitis eelnõu isegi heaks, kuid president seda välja ei kuulutanud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti rahandusministri Martin Helme seisukoht suhkrumaksu mõju kohta inimeste tarbimisele on vastuoluline. Kuigi ta väidab, et suhkrumaks ei mõjuta tarbimist, näitavad uuringud vastupidist. Tarbimismaksud on tuntud selle poolest, et neil on otsene mõju tarbijate käitumisele. Seetõttu võib väita, et suhkrumaksuga seotud diskussioon jätkub ning tulevikus võib näha ka muutusi inimeste tarbimisharjumustes. Oluline on jälgida, kuidas suhkrumaksu rakendamine Eestis tegelikult tarbijate käitumist mõjutab.